Tulumaksu saab viia 24%-le 1. jaanuarist

Valitsustüli lepitusena sündinud kompromiss nägi ette tulumaksureformi lükkumise aasta võrra. Tänavune riigieelarve laekub üle vähemalt miljardi krooniga. Äripäeva meelest tuleb eelarve ülejääk kasutada tulumaksureformi käivitamiseks 1. jaanuarist 2004.

Riigieelarve ülejäägi suuruse osas on eri hinnanguid. Näiteks Eesti Päevalehe arvutuste kohaselt laekuvad maksutulud üle enam kui 3 miljardi krooniga. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb eelarve ülejääk aasta lõpuks veidi üle miljardi. Tulumaksureformi kavandamisel arvestati selle hinnaks umbes 700 miljonit krooni. Seega piisab ülejäägist, et vähendada maksumäära 2% võrra.

Jaanuarist tõuseb küll tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonini, suureneb nn esimese lapse toetus ja seatakse sisse vanemahüvitis, kuid nendega on 2004.a eelarves juba arvestatud.

Kõigi eelduste kohaselt läheks eelarve ülejääk stabiliseerimisreservi, nii näeb ette seadus. Samas oli novembri alguse seisuga reservi kogunenud juba 4,4 miljardit krooni. Teisi sõnu on reserv kuue aastaga (selle loomisest peale) kuuekordistunud. 4,4 miljardist piisab toimetuse hinnangul majanduse stabiilsuse tagamiseks.

Tulumaksureform ei ole muidugi ainult ühe aasta riigieelarve probleem, pealegi tuleks ületuleval ja sellele järgneval aastal arvestada veel 2% pluss 2% tulumaksumäära vähenemisega.

Siiski ei tähenda tulumaksumäära vähendamine automaatselt ka eelarvetulude vähenemist. Rahandusministeerium näeb tulumaksureformi soodsat mõju majanduskasvule. Efekt ei avalduks kohe, vaid 3-4 aasta pärast. Välisinvesteeringute sissevool võib ministeeriumi hinnangul hakata suurenema varemgi, kuna tulumaksumäära alandamine vähendab investeeringu tasuvusaega.

Tõenäoliselt ei arvestanudki välisinvestorid nii väga uue tulumaksureformiga, vaid pidasid sellest olulisemaks majanduskeskkonna stabiilsust ning seda, et Eestisse investeerides on neil vaba pääs Euroopa turule. Sellise kinnituse andis rahvahääletus 14. septembril, mil Eesti ütles “jah” liitumisele Euroopa Liiduga.

Sellele järgnenud kahe kuuga on Eestis registreeritud 77 uut välis- või välisosalusega firmat. See tähendab vähemalt 300 uut töökohta. Ja see pidi alles algus olema. Teisi sõnu — maksumaksjaid tuleb juurde. Tööga hõivatute arv on juba praegu viimaste aastate rekordtasemel — III kvartalis 609 000. Teisalt on madalamatel maksudel soodne mõju maksulaekumistele. Ilmselt tooks see ümbrikuist välja veel osa palkadest, mis omakorda suurendab maksulaekumisi riigieelarvesse.

Kui 2005. a eelarve tõotab ikkagi tulla pingeline, võib aasta võrra edasi lükata maksureformi järgmise etapi, s.o maksumäär jääks 24%-le.

Sisuliselt korjas riik maksumaksjate käest ära rohkem, kui seda tegelikult vaja oli (prognoosi ebatäpsusest tingituna). Samas võime eelarve ülejääki käsitada kui maksumaksjate pingutuste vilja, boonust, mis tuleks kasutada nendesamade maksumaksjate heaks.