Kui arvestada, et keskmiselt opereerib mittetulundusühing aastas 100 000 krooniga, on kõigi ühingute kogukäive aastas ligi 1,5 miljardit krooni. Suur rahasumma liigub vaikselt, seoses mittetulundusühingutega pole kuulda ühtegi suuremat skandaali. Ametlikes teadaannetes ilmub heal juhul kord kuus teade, et mõne ühingu tegevus lõpetatakse. Raha- ja äriteemalised kahtlustused, nagu riigihangete ameti juhtide kuulumine ühingu juhatusse ja iseendaga raha jagamine, on justkui tõrvatilk meepotis.

Julianuse Inkasso agentuuri müügijuht Toomas Värk kinnitas, et nende klientide hulgas on mittetulundusühinguid ehk napp viis protsenti, needki enamasti korteriühistud.

Eestis on kokku 14475 mittetulundusühingut, kolmandik neist registreeritud Tallinnas, teine kolmandik Harjumaal. Tegevusaladena on kõige enam kirjas haldamine, olgu tegu korteri-, elamu-, garaaþi-, aiandus- või suvilaühistutega. Populaarsed on ka spordiklubid, kasumit taga ajamata tegutsevad paljud erialaseltsid ja -liidud.

Mittetulundusühingute seaduse järgi saavad ühingu luua kaks füüsilist või juriidilist isikut. Pärast asutamislepingu ja põhikirja koostamist tehakse avaldus keskäriregistrisse kandmiseks. Seaduse järgi tohib tegeleda ainult põhikirjalise tegevusega, mittetulundusühingule kohaselt ei või põhitegevuseks või eesmärgiks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Seaduse järgi peab ühing igal aastal esitama oma majandusaasta aruanne, seda teeb vaid kolmandik registreeritud ühingutest. Maksuamet siin probleemi ei näe.