“Kui turistile kehtestatakse maks selle eest, et ta siia tuleb, viib see alla Eesti riigi turismisõbraliku imago,” ütles Eesti Turismifirmade Liidu president Daisy Järva, kelle sõnul pole sellist maksu üheski Eesti lähiriigis. Oma paljudelt reisidelt teab Järva enda sõnul nimetada ainult Singapuri, kus kehtib riigist väljumise maks. “Aga see on ka eksootiline maa, kuhu inimesed igal juhul lähevad, meie peame mõtlema, kuidas rohkem turiste kohale meelitada,” selgitas ta.

Järva sõnul maksavad väliskülalised Eesti riigile niigi sadama- ja lennujaamatasude näol. “Ehk tuleks see raha ümber jagada, nii et ka kohalikud omavalitsused midagi saaks?” tõstatas ta küsimuse. Ostuturism pole tema sõnul mingi häbiasi, vaid kõikjal maailmas levinud nähtus. Eestit külastavatest soomlastest käib põhiosa siin kauba järel ja see osa on Järva hinnangul küllaltki hinnatundlik.

Oma eitava hinnangu turistidele kehtestatavate maksude suhtes on andnud ka rahvusvaheline reisikorraldajate föderatsioon IFTO, hoiatades ühtlasi võimalike tagasilöökide eest.

Silja Line Eesti juhatuse esimehe Meelis Laido sõnul ei tule kõne alla turismimaksu lisamine sadamas võetavale reisijamaksule, sest see on Tallinnas niigi kõrgem kui näiteks Helsingis. Edasi-tagasi sõidul maksab soomlane praegu 40 krooni reisijatasu. “Keegi on selle idee välja lahminud, et endale populaarsust koguda,” leidis Laido.

Mõtte turismimaksu kehtestamisest käis välja Tallinna uus linnapea Tõnis Palts kohe pärast enda ametisse nimetamist. Tema sõnul tuleks Tallinna külastavad välisturistid maksustada kümne Soome marga ehk umbes 25 krooni suuruse maksuga niipea kui võimalik. Maksust laekuv umbes 75 miljonit krooni aastas läheks vanalinna turismiobjektide korrastamiseks, hooldamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks.

Tallinna linnavalitsuse turismiosakonna juhataja Evelyn Zirk ütles, et kõnealuse maksu kehtestamiseks tuleb alustada seadusemuudatusest ja selle peab heaks kiitma riigikogu. Tema sõnul on turismimaksu kogumiseks mitmeid võimalusi. Üks neist on lisada see sõidupileteile, kuid siis tekib küsimus, kes on oma ja kes välisturist, selgitas ta.

Teise võimalusena tuleb Zirki sõnul kaalumisele maksukogumine majutusasutustes, nagu on see korraldatud Horvaatias ja Hollandis. Võimalik on võtta ka mingi protsent turismiga teenindavate ettevõtete käibelt. “Mingil juhul ei tohiks juhtuda, et maksu kogumise kulud ületavad sellest saadavat tulu,” leidis ta.