Ümbrikupalk lokkab ennekõike riigihangetel
“Mitmed hankemenetluse käigus tehtud pakkumised tõusid, ka kaks korda,” tutvustas maksu- ja tolliameti kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe mulluseid kontrolle ehitusvaldkonnas.
Tõeste andmete saamiseks käisid maksuametnikud koos tööinspektoritega pooleliolevaid ehitusi kaemas. Leitut võrreldi ettevõtete raamatupidamisdokumentide ja maksudeklaratsioonidega.
“Kasvasid käibemahud ja töötajate arv,” kommenteeris Veermäe. Markantseimal juhul polnud pikemat aega alltöövõttu teinud firmadel töötajaid ametlikult palgal olnudki.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul on ettevõtjad püüdnud juba aastaid juhtida tähelepanu sellele, et väga palju ümbrikupalga juhtumeid leiab aset just riigihangetel.
“Peame seal korra majja saama. Peame välistama ettevõtted, kes katsuvad odavamalt hakkama saada,” ütles Kriis. “Väikeettevõtjad on pressis avaldanud arvamust, et 70protsendine sotsiaalmaksunõue valdkonna keskmiselt palgalt piirab nende võimalusi, kuid nõue peaks laienema ka alltöövõtjatele, mitte et nad lasevad vana hooga edasi.”
“On elementaarne, et kontrollitakse, kuidas riigihangetel osalejad maksu maksavad,” rääkis riigihangete tunnustatud pakkujate nimekirja kuuluva ehitusfirma ASi Terrat juht Maido Volber.
“Tehnoloogiad on samad, aga osa pakkumisi on odavamad. Küsimus on, mille arvel: ei saa ju kogu aeg peale maksta,” kirjeldas Volber konkurentsi. Ta lisas, et peab riigihangete seadusse plaanitavat 70protsendist sotsiaalmaksunõuet valdkonna keskmiselt palgalt enesestmõistetavaks.
Justiitsministeerium hindab aga nõuet kehvalt põhjendatuks ning ümbrikupalgavastasele võitlusele kohatuks. “Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega, mis peab olema põhjendatud,” kommenteeris ministeerium. Üldjuhul vastab palgatase piirkonnale, kus ettevõte registreeriti ja töötajad palgati, mitte aga sellele, kus tööd tehakse.
