Ümbrikupalkade aeg hakkab ümber saama

Väikeettevõtete töötajad said esimeses kvartalis sähmaka külma vett krae vahele — enamiku nende palganumber jäi samaks mullusega, palk kasvas aastaga vähestel. Vähem maksid väikeettevõtted ka aasta- ja kvartalipreemiaid.

Äripäeva meelest näitab palgakasvu aeglustumine seda, et ümbrikupalkade maksmise ja legaliseerimise ajastu hakkab lõppema.

Kuni 50 töötajaga ettevõtetes oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis vaid 1,4% võrra kõrgem kui aasta tagasi. 2001. a samal ajal kasvasid keskmised palgad neis ettevõtteis 15, ülemöödunud aastal 14 ning mullugi veel 12%. Seega on palgakasv väikeettevõtetes viimase aastaga märgatavalt kukkunud.

Kolmel eelneval aastal tuli palgakasv suuresti palkade ümbrikutest väljatoomise arvelt. Pensioni teise samba käivitumine ja selles massiline kaasalöömine, eluasemelaenude ja järelmaksukaartide nõudlemine ning ka maksuameti aktiivsem tegutsemine kiirendas palkade legaliseerimist.

Kindlasti ei saa aga palgatõusu pidurdumist väikeettevõtteis seletada ainult ümbrikupalkade legaliseerimise lõppemisega. Teine olulisem põhjus on konkurentsi teravnemine, mida peegeldab inflatsioonitempo aeglustumine. Paljudes sektorites ei ole ettevõtetel võimalik toodete ja teenuste hinda kergitada.

Kolmandaks sunnivad suletud sektori tõusvad hinnad — näiteks vesi, elekter, tänavu ka kütus — ettevõtteid kulusid kokku tõmbama. Neljandaks: tulumaksuvaba miinimum tõusis tänavu 1400 kroonile, mis jätab töötajale kuus keskmiselt 100 krooni rohkem kätte kui mullu. Ehk riik tegi palgakergitamise paljude ettevõtjate eest ära. Viiendaks — tööhõive on suurenenud. Juurde on tulnud madalamapalgalisi töökohti, mis samuti keskmist palka paigal hoiab.

Palgakasvu pidurdumine erasektoris võib tähendada teisalt ka seda, et meie majandusareng aeglustub. Väikeettevõtetes töötab suur osa palgasaajaid. Palgakasvu pidurdumine ja hindade tõus võib kahandada tarbimist, mis omakorda võib probleeme tekitada kaupmeestele — nemad tegid oma investeeringud arvestusega, et palgakasv jätkub. Väiksem tarbimine võib omakorda sundida kaupmehi ja teenindajaid taas tööjõukulusid kokku tõmbama.

Selle aasta palganumbrid on siiski paigas ja tänavu ilmselt erilisi muudatusi palkades oodata pole. Samas leevendab tulumaksureform inimeste olukorda. Rohkem on palgasaajaid ning riigisektor, kus palgad endiselt kasvavad kiiremini kui muudes sektorites, on võrdlemisi suur. See hoiab üleval ka tarbimist.

Järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonini, tulumaksumäär väheneb esialgse 26%-lt 24-le. See võib mõnes sektoris palgatõusu edasi lükata. Hakkab toimima vastupidine liikumine varasemaga võrreldes: erasektorist minnakse avalikku sektorisse, mis on muutunud atraktiivseks tööpakkujaks.

Kuid ilmselt hakkab ka erasektoris palgakasv jälle kiirenema — muidu ei ole ettevõte tööjõuturul konkurentsivõimeline. Eeskätt on ettevõtjad sunnitud tõstma oskustööliste palka, et neid kinni hoida. Paljud ehitajad, bussi- ja autojuhid jt ametimehed teenivad juba leiba mujal. Ettevõtjad peavad rohkem jälgima, mis toimub tööjõuturul.