Undvast sai minister Kranichi lendva
Saaremaa süvasadama teostumiseks tuleb sealsele riigimaale korraldada avalik hoonestusõiguse konkurss: kes saab maa, ehitab ka sadama.
Undva on väheseid kohti Saaremaal, kus läheb kiiresti sügavaks; ses mõttes kohavaliku alternatiiv puudub. Konkurssi ei saa läbi viia praegune keskkonnaminister, kelle sobivuse ministriametisse seab huvigruppides kaasalöömine suure küsimärgi alla — looduse või keskkonna kaitsega on antud juhtumil vähe ühist.
Mis on kummagi huvigrupi plussid-miinused? Undva sadama rajamine n-ö esialgse kavandi kohaselt toetaks eelkõige kohalike meeste initsiatiivi. Kihelkonna vald, kuhu sadam tuleb, on umbes 200 miljoni krooni suurusest investeeringust ülimalt huvitatud. Projekti toetavad “oma” projektina Saare maavanem Jüri Saar ja regionaalminister Toivo Asmer. Räägitud on Silja laevadest, mis hakkaksid randuma Saaremaal; muidu tuleb madalate sadamate tõttu kruiisireisijad päästepaatidega maale toimetada. Teisest küljest tuleks sadam samale kohale ka Kranichi-meeste projektis, selge pole investeeringuraha olemasolu valla ja valda koondunud investorite rahakotis.
Teine huvigrupp — “tiivulised” Kilk, Kiil ja Kranich (sks. k. sookurg) — võitlevad kes Pärnu sadama, kes oma kinnisvaraäri õnnestumise eest.
Rein Kilk kui Pärnu sadama omanik rajaks uue sadama ise või takistaks selle rajamist kohalikel. Kilk tahab saada ka revanði äpardunud Kuressaare jahisadama eest, mis jäi madalaks.
Vastuolulise reputatsiooniga kinnisvaraärimees Vello Kiil, keda kohalikud kampa ei võtnud, on aga Kranichi hea sõber Reformierakonnast. Soliidse mulje jätmiseks (võimalik, et aja võitmiseks) on Kranich tellinud väidetavalt tarbetu miljon krooni maksnud lainete ja setete uuringu, muidugi maksumaksja arvel. Kui aga keegi ongi sadama vastu, ükskõik millisel kujul, siis on need ornitoloogid. Absoluuti minnes tuleks tervel Läänemerel laevaliiklus lõpetada.
