Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimehe Aare Pällini sõnul jääb üüri hinnatõus 20–30 protsendi piiresse, sest majaomanikud on huvitatud üürnike hoidmisest ja väga palju juurde küsima ei hakka. Pealegi vajavad nõukogude ajal lagunenud hooned investeeringuid pikema aja jooksul, lisas ta. Seni oli omanikel raske teha hädavajalikkegi investeeringuid ja ka pangad olid ettevaatlikud laenu andmisel. Pällini sõnul elasid sundüürnikud seni omanike arvel ja äsja vastuvõetud seadusemuudatus aitab õigluse majja tuua. “Üürnikule jääb alati võimalus mõni teine üüripind leida või võtta laenu päris oma eluaseme soetamiseks,” lausus ta.

Pällini sõnul kujuneb ruutmeetri tegelik hind omaniku ja üürniku kokkuleppel ja võib olla igal konkreetsel juhul erinev. Majaomanike liit lubab omalt poolt anda nõu ja soovitusi ning aidata lepingute sõlmimisel.

Tallinnas Salme kultuurikeskuse taga Kalevi 29 maja omav Kalju Aleksius ütles, et ta on hoonesse paigutanud kõik oma viimase kümne aasta jooksul kogutud säästud, mida tal nüüd, tänu üüri piirmäärade vabakslaskmisele, on võimalik isikliku pensionifondina kasutada. “Minu majas elas noor pere kõrvuti sundüürnikuga, kes maksis korteri eest palju vähem. Kus siin see õiglus oli?” küsis ta. Aleksius avaldas arvamust, et nüüd korterite hinnad enamiku üürnike jaoks pigem langevad, sest ükski majaomanik ei taha ruume tühjana hoida. Eelmisel aastal ületasid Aleksiuse pere kulud üürimaja hooldamisel 300 000 krooni võrra saadud tulu. “Ma tean sundüürnikke, kes on ise majaomanikud, kuid hoiavad korterist kinni, et linnalt raha välja pumbata. Nüüd peaks abi hakkama saama need, kes seda tõepoolest vajavad,” rääkis mees, kes on ise 15 aastat Lasnamäel kooperatiivkorterit maksnud.

Tallinna Üürnike Ühenduse esinaine Helle Kalda sõnul juhtub nüüd kogu Eestis see, mis Tallinnas Fenno Varale kuuluvas majas, kus üüri hind tõusis sajale kroonile ruutmeetri pealt ja osa inimesi tõsteti tänavale.