Uus raehoone äratab ellu Merko ammuse arenduse
Hea naaber Merkole kasulik
Eelmise aasta lõpus lülitas Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus Merko mereäärse plaanitava büroohoone koos raehoone ja Linnahalliga eksklusiivselt Tallinna linnavalitsuse jaoks prioriteetsesse kontseptsiooni “Tallinna avamine merele”.
Kontseptsioonis on linnamaade kõrval ainus arenduspotentsiaaliga eraomanduses kinnistu Merkole kuuluv hektariline maalahmakas kiviviske kaugusel vanalinnast, otse mere ääres.
Kontseptsiooni eesmärgk on välja arendada Linnahalli ümbrus aastaks 2011, mil Tallinn hakkab kandma kultuuripealinna tiitlit. Viimased viis ja pool aastat on Merko kinnistu aga niisama seisnud ja olnud miljonivaatega elupaigaks asotsiaalidele.
Merko Ehituse kinnitusel pole aga büroohoone äkitselt elavnenud arendus ja linnavalitsuse kontseptsioon omavahel üldse seotud. “Planeeritud ehitusõigust oli nüüdseks ligikaudu neli aastat menetletud ja see ei ole kuidagi seotud teie viidatud kontseptsiooniga,” kinnitas Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Korts.
Majad valmivad ühel ajal
Samas kõigest üks kuu pärast kontseptsiooni “Tallinna avamine merele” heakskiitu liikus niisama seisnud kinnistu börsiettevõttest Merko Ehitus 70 miljoni krooni eest välja arenduseks spetsiaalselt loodud ettevõttesse Mere Kinnisvara. See firma kuulub Merko Grupi tütarettevõttele ja seda juhib äriregistri andmeil Keskerakonda kuuluv Aldo Dapon. Seega tuleb edasine kasu kinnistu arendamisest Toomas Annuse-Tõnu Toomiku eraärile ehk Merko Grupile, mitte börsi-Merkole.
Praeguste plaanide järgi hakkab linnavalitsus administratiivhoonet ehitama aastal 2010 ja paneb Merko kinnistu naabrusse vähemalt pool miljardit krooni.
Valmis peaks raehoone saama mitte varem kui 2012. aastal. Ka Merko kavatseb oma büroohoone valmis saada raekojaga samas taktis ehk aastatel 2011-2013.
Merko büroohoone on linnale vajalik, kuna Merko peaks välja ehitama rannapromenaadi ja jahisadama. Samas peaks plaanide järgi hoolitsema linn piirkonnale hea teedeühenduse — Põhjaväila — valmimise eest.
Merko arenduse eelduseks on Kalasadama mahuka detailplaneeringu vastuvõtmine, mis on viimased neli aastat teokäigul liikunud, aga nüüd hoo sisse saanud. See kiirendab ka Merko kinnistu naabri kuuehektarilise elamukvartali arendust, mida veab Pro Kapital, kes koostab Merkoga ühist Kalasadama-nimelist detailplaneeringut.
Uinuv planeering ärkas ellu
“Nüüd on asjad hakanud liikuma. Selle ala detailplaneering on lõppfaasis ja peaks vastuvõtmiseni jõudma sel aastal. Tunneli lõpus paistab valgus,” ütles Pro Kapitali vastne juhatuse esimees Allan Remmelkoor.
“Merko krunt on visalt liikunud, kuna see kuulub Kalasadama piirkonda, kus detailplaneering on suhtelist keeruline,” põhjendas Tallinna abilinnapea Taavi Aas, miks kinnistu on eelnevad viis aastat seisnud.
Merkole võib Tallinna ühe olulisema hoone naabriks saamine ja piirkonna arendamine tähendada ka paremaid rendilepinguid. “Praeguses turusituatsioonis on seda siiski raske öelda,” ütles selle väite peale Mere Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon. Pikemateks kommentaarideks jäi ta mitme päeva jooksul tabamatuks ja lasi enda asemel vastata E.L.L Kinnisvara tegevjuhil Vahur Kaskal, kes sõnas, et ainult raehoone lähedus pole küll piisav argument üürnike ligimeelitamiseks, kuid kindlasti tuleb kasuks Põhjaväila ja selle Kalamaja haru väljaehitamine tulevikus.
Uus koht raehoonele tekkis ootamatult
Uue Tallinna raehoone kerkimine Linnahalli ette, kus praegu asuvad linnale kuuluv parkla ja Statoili tankla, pole eelnevalt linnavalitsuse plaanidesse mahtunud.
2006. aasta sügisel otsustati, et linnavalitsus kolib Kadriorgu Petrooleumi tänavale. Kuna paljud arhitektid tõusid seetõttu tagajalgadele, pakuti eelmise aasta alguses välja kaksteist erinevat kohta uue raehoone asukohaks ja otsustati uuesti, et Petrooleumi tänav on neist parim. Nende kaheteistkümne variandi hulgas praegust raehoone asukohta ei olnud. Siiski tuldi 2007. aasta oktoobris sellega ootamatult välja, mis tähendab, et eelnev töö läks sisuliselt luhta.
“Me hakkasime vaatama Linnahalli ümbrust tervikuna, et kuidas võiks Tallinna mereväravale elu ja tegevust juurde tuua. See on üks osa plaanist märksõnaga “Tallinna avamine merele”,” põhjendas Tallinna abilinnapea Taavi Aas, miks valiti linnavalitsuse uueks asukohaks just see.
taust
Jõhker mõrv Merko krundil
Süüdistuse järgi tappis Tšerkašin mullu 18. juulil Tallinnas Põhja pst 37 territooriumil 30aastase Nelli, kelle ta viskas pärast naiselt üleriiete, rahakoti ja mobiiltelefoni röövimist pea ees kümne meetri sügavusse kütusemahutisse, mille põhjas oli umbes poolteist meetrit masuuti ja vett.
Seejärel pildus Tšerkašin naist telliskividega seni, kuni kannatanu masuuti vajus ja suri. Samal õhtul ja samas kohas üritasid Tšerkašin, Ivanova ja Ivanov süüdistuse järgi tappa ka 30aastast Merlinit, kes visati pärast sõrmuste ja mobiiltelefoni röövimist samuti masuudimahutisse. Sellel kannatanul õnnestus mahutist välja ronida ja juhtunust teatada.
Allikas: Harju maakohus
kronoloogia
Viis aastat vaikelu
18.06.2002 ostab Merko Ehitus ühehektarilise kinnistu aadressil Põhja pst 37.
05.11.2003 algatakse Kalasadama detailplaneering (kokku 14,7 ha).
2003-2007 raskused ja seisak detailplaneeringu menetlemisel. Näiteks veel 2007. aasta oktoobris teatab maa-amet, et ei kooskõlasta detailplaneeringut.
15.11.2007 kiidab Tallinn heaks kontseptsiooni “Tallinna avamine merele,” kuhu kuuluvad peamisel linna maad, sh uus reahoone, ja mille järgi plaanib Merko 5+1 korruselist büroohoonet (mahuga 16 500 + 5000 ruutmeetrit).
28.12.2008 müüb Merko Ehitus (börsifirma) müüb 76,7 mln krooni eest kinnistu Merko Grupi (ei ole börsil) tütarfirmale Mere Kinnisvara.
2007 lõpp — 2008 algus saab Kalasadama detailplaneering kaheksa kooskõlastust ja peaks vastuvõtmiseni jõudma 2008. aastal.
2011-2013 valmivad plaani järgi nii uus raehoone kui ka selle naabriks olev Merko büroohoone.
