Äripäeva hinnangul on ametiühingute ja tööandjate kompromiss lahja ja piirab konkurentsi tööjõuturul. Alljärgnevalt esitab toimetus oma ettepanekud töölepinguseaduse muutmiseks.

Vajalik muudatus oleks see, et töötajale makstakse koondamisel hüvitist jupi kaupa ja kui koondatud töötaja leiab uue töö, siis endine tööandja ei pea talle enam hüvitist maksma. Seda põhimõtet soovitakse uude seadusesse sisse kirjutada, aga halb on see, et tuleb sõlmida tööandja ja töötaja vahel eraldi kokkulepe. Lihtsam oleks see, kui taoline kord pärast seaduse jõustumist kehtiks. Siis laieneks see automaatselt ka kehtivatele töölepingutele.

Uues töölepinguseaduses tuleks võimaldada tööandja ja töövõtja kokkuleppel pikendada katseaega kahe kuu võrra ehk kuue kuuni. Neli kuud on lühike aeg. Kui tööandjal ei ole kindlust töötaja sobivuse osas, siis ta teda pärast katseaja lõppu tööle ei võta, sest hiljem on töötajaga töölepingu lõpetamine kulukas ja keeruline. Kuna katseaja kahe kuu võrra pikendamine eeldab mõlema osapoole kokkulepet, siis aitab see välistada võimalust, et katseaja pikendamist hakkab tööandja kuritarvitama.

Uues töölepinguseaduses reguleeritakse senisest paremini ärisaladuse hoidmist ja töötajale on võimalik seada konkurendi juures töötamise piirang. Konkurentsipiiranguga üritatakse vältida võtmetöötajate ülesostmist. Tööandja seisukohast võib taoline piirang olla kasulik. Majandusarengule tervikuna sellised piirangud kasulikud ei ole, sest moonutavad tööjõuturgu. Konkurentsipiirang tekitab kindlasti ka palju pahameelt töövõtjate hulgas. Tõenäoliselt ei saa pärast uue töölepinguseaduse jõustumist konkurentsipiirangu kehtestamine olema Eestis massiline, sest see on tööandjale kulukas. Uue seadusega soovitakse kehtestada nõue, et konkurentsipiirangu kehtestamisel tuleb töötajale maksta hüvitist, mille suurus ei või olla alla 60% töötaja keskmisest kuupalgast. Piirangut saab kehtestada ainult üheks aastaks. Konkurentsipiirangu seadmise võimalus peaks aga olema alles siis, kui töötaja teatab töölt lahkumisest. Vastasel korral on oht, et pärast seaduse jõustumist kirjutatakse piirang sisse iga uue töötaja töölepingusse nö igaks juhuks. Kindlasti tuleb vältida seaduses seda, et konkurentsipiirangu ei taksitaks töötajal hakata tegutsema ettevõtjana samal tegevusalal, milles tegutseb tööandja.

Toimetus ei nõustu ametiühingute ja tööandjate kokkuleppe selle punktiga, mis puudutab koolituskulude tagasimaksmist, kui töövõtja lahkub töölt enne kokkulepitud aega. Taoline piirang vähendab töötajate motivatsiooni end koolitada. Kindlasti ei mitte lõbu või vaba aja sisustamise eesmärgil. Töötaja koolitamisest saab kasu tööandja ja seetõttu on vale töölt lahkuvalt töötajalt nõuda koolituskulude hüvitamist.

Tegelikult peaksid tööandjad ja ametiühingud nõudma koolituskulude vabastamist erisoodustusmaksust.