Väetisetollid võivad hindu tõsta

20. maist tuleb odavamat väetist kolmandatest riikidest hakata sisse ostma samade tollipõhimõtete alusel Euroopa Liidu vanade liikmesmaadega.

“Kui võtta kõige mustem stsenaarium, siis tõusevad väetiste koostisainete ammooniumnitraadi ja kaaliumkloriidi hinnad päris palju,” sõnas majandusministeeriumi väliskaubanduse talituse juhataja Maria Koidu. OÜ Estonia juhatuse esimees Peeter Kibe arvas samas, et tollimaksude tulek mõjutab põllumehi pigem pikemas perspektiivis, kuna eelolevaks suveks on väetiste osas juba lepingud tehtud ja kaup laos.

Kuni 20. maini võivad Eesti väetisekaupmehed tollivabalt importida poole varasematest traditsioonilistest kaubavoogudest. Koguselt, mis jääb üle selle, tuleb tasuda tollimakse, kuna EL leiab, et Venemaa, Valgevene ja Ukraina tootjad müüvad ammooniumnitraadi sisaldusega väetisi omahinnast odavamalt. “Ega väga palju me sellest lubatud kvoodist üle ei too, kuna hind läheb nii kalliks, et seda väetist ei osta keegi,” lausus väetisi maale toova ASi Kemira GrowHow arendusdirektor Margus Ameerikas.

Ameeriklase hinnangul on odavamad tooted samas ka ohtlikumad ning nende kasutamine ilmselt polegi põllumehe tulevik — tuleb hakata kasutama enam kallimaid kompleksväetisi. “Võib-olla ongi õigem koera saba kohe läbi raiuda — pooled Euroopa Liidu riigid ei luba ammooniumnitraati üldse kasutada,” sõnas Ameerikas. “Püüame Venemaalt leida mõne odavama kompleksväetise.”

Ameerikase sõnul moodustavad odavad väetised siin tarbitavast kogumahust praegu 35–40% protsenti ning aasta-aastalt see osakaal langeb. Mullu kasutasid Eesti põllumehed kokku 135 tonni erinevaid väetisi.