Silmet Grupp müüs ASi Silmet aktsiatest 50 protsenti pluss ühe aktsia Šveitsis registreeritud valdusfirmale Zimal SA, kes kontrollib omakorda Venemaa valdusfirma Mineral Group kaudu enamusaktsionärina Revda lopariidikaevandust ja Solikamski magneesiumitehast.

Silmet Grupi suuraktsionär Tiit Vähi ütles tehingut kommenteerides, et Silmetit pikka aega vaevanud toormeprobleemid on nüüd seljataga.

“Me pole suutnud teha Silmetisse piisavalt investeeringuid, sest meil puudus stabiilne tooraine. Kuid nüüd on grupil kaevanduse kaudu praktiliselt piiramatu ressursiga oma kompleksne toormebaas Koola poolsaarel ja toorme esimese astme töötlemine Permi oblastis,” selgitas ta.

Vähi sõnul saab tehinguga Silmetist muldmetallide tootmises Euroopa jaoks ainuke alternatiiv Hiinale.

Ta polnud nõus Zimal SA omanike kohta täpsemat informatsiooni andma, viidates volituste puudumisele. Küll aga kommenteeris ta lühidalt nn Vene kapitali sissetungi Eestisse.

“Spetsiifiliste ja suurte toodete tootmine rahvusvahelistub Eestis paratamatult, sest meil pole tooret ja teaduspotentsiaali. Kui me ei tee just Saaremaa kadakast puulusikaid, siis me oleme paratamatult teistest sõltuvuses,” sõnas ta.

Sarnasel seisukohal oli ka endine majandusminister, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaak Leimann. Ta ütles, et Silmeti müük ei tule talle üllatusena ja et see on ainuõige samm.

“Ma olen juba mitu aastat arvanud, et Vähi võiks Silmeti müüki panna,” lausus ta.

Leimanni sõnul saab selline globaalne äri nagu Silmetil, kus tooraine ja spetsialistid tulevad väljast ja ka kaup läheb samuti välja, olla ainult rahvusvaheline.

“Sellist tootmist tehakse kas suures võrgustikus või suurte firmade tütarfirmades. Maailma turud ja tooraine on ära jagatud ja soolot teha pole võimalik,” selgitas ta.

Eesti ettevõtete Vene kapitali kontrolli alla minekut kommenteerides ütles Leimann, et praegu pole tema arvates veel ohupiir ületatud.

“Logistikafirmad ja kas või see sama Silmet pole ettevõtted, millel oleks oluline mõju Eesti julgeolekule,” märkis ta.

Tiit Vähi sõnul lepiti aktsiate müügitehingu käigus kokku, et Silmeti juhtkonda ei vahetata, küll aga tulevad ettevõtte nõukokku Zimal SA esindajad.

Silmet Grupile jäi ligikaudu 40 protsenti Silmeti aktsiatest ja Austria koostööpartnerile Treibacher Industrie AG 10 protsenti aktsiatest.

Kuigi austerlastel oli 2002. aastal, kui nad ostsid 25 protsenti Silmeti aktsiatest, kavatsus omandada Silmetis enamusosalus, jäi plaan ettevõtte kehvade majandustulemuste tõttu katki. Kahel viimasel aastal on ettevõtte kahjum küündinud kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Seetõttu loobusid austerlased enda optsiooniõigusest ja eelmisel aastal toimunud aktsiakapitali laiendamise käigus kahanes Treibacher Industrie osa Silmetis 10 protsendile.

Silmet annab Ida-Virumaal tööd ligi poolele tuhandele inimesele.

Silmeti erastajaid aidanud Vähist sai Silmeti suuromanik

Silmeti erastamise kronoloogia

1997. aastal tõrjus Tiit Vähi kahtlustusi, et ta ise kuulub Silmeti omanikeringi

1997. aasta jaanuar. Erastamisagentuur ja Magnum Grupiga seotud firma Ephag sõlmivad Silmeti 65% aktsiate müügilepingu. Ephag maksis 26 miljonit krooni ja lubas investeerida üle 500 miljoni krooni. Lisaks Magnumile olid Ephagi suurimateks aktsionärideks väliseestlasest ettevõtja Thomas Waldin ja Mehis Pilv.

Samal ajal hakati meedias kirjutama tollase peaministri Tiit Vähi kuulumisest Silmeti omanikeringi. Thomas Waldin oli Vähi lähedane tuttav ning spekuleeriti, et Waldini taga on tegelikult Tiit Vähi, kes ei saanud peaministriametist tulenevalt enda osalust Silmetis avalikustada.

1997. aasta august. Silmeti aktsionäride üldkoosolek otsustas viia ettevõtte senise 7,4 miljoni krooni suuruse aktsiakapitali nulli ja maksta sisse uus aktsiakapital 61 540 000 krooni. Et riik loobus omapoolsest sissemaksest, kujuneb Silmeti uueks aktsiakapitaliks 40 001 000 krooni.

Samal ajal võõrandas Ephag aktsiate märkimise õiguse oma aktsionäridele, mille järel muutusid Silmeti omanikeks AS Magnum Grupp (aktsionärid Margus ja Aivar Linnamäe ning Georg Gavronski) ja Thomas Bjorn Waldin, kumbki 50 protsendiga. Ühtaegu nimetatakse AS Silmet ümber ASiks Silmet Grupp.

Vähi teatas, et kaalub Silmeti aktsionäriks hakkamist. “Rahateenimise mõttes ma ilmselt küll sellesse aktsionäride ringi kuuluda ei tahaks,” märkis Vähi. “Aga ma ei ole sajaprotsendiliselt kindel, et ma ei oleks üldse huvitatud,” lisas ta. Vähi sõnul on Silmet suur väljakutse, sest ettevõtte väärtus on praegu null. Samas kinnitas Vähi, et tal puudub side Silmetiga.

1997. aasta oktoober. Silmet Grupi nõukogu liikmeks saavad Tiit Vähi, kelle firmadel otsest osalust Silmet Grupis veel ei ole, ja Mehis Pilv, kellel samuti puudub näiline seos Silmetiga.

1998. aastal teatab Vähi Silmeti aktsiate ostust

1998. aasta mai. Äripäev kirjutab, et Silmet on pankrotiohus. Selle artikli valmimise ajal ja ilmumise järel on Tiit Vähi Silmetiga seotud teemadel peamiseks kõneisikuks.

1998. aasta august. Tiit Vähi annab teada, et kuulub Silmeti omanikeringi ning tema osaluse ost on vormistamisel.

Vähi kinnitusel on Silmet jõudnud esimest korda kasumisse. “Täna oleme ühe etapi lõpetanud, Silmetil on nina vee peal.”

Äripäev süüdistas toona Vähit peaministri ametis olles oma majandushuvide varjamises. Vähi lükkas need süüdistused ümber.

“Silmet erastati 1997. aasta jaanuaris, peaministri ametist lahkusin ma 1997. aasta märtsis. 1997. aasta augustis andsin nõusoleku saada ASi Silmet nõukogu liikmeks ja hakkasin tegelema ASiga Silmet. Leidsin projekti olevat raske, aga lootustandva ja 1998. aasta märtsis sai minust Silmeti aktsionär investeerimisfirma Valga Group kaudu,” kirjutas Vähi Äripäevale saadetud kirjas.

2000. aastal tabab Vähit börsivaimustus

1999. aasta jaanuar. Vähi otsustas asuda Silmet Grupi juhatuse esimehe ametisse.

2000. aasta veebruar. Tiit Vähi teatab, et plaanib viia Silmet Grupi börsile, et hankida täiendavaid vahendeid investeeringuteks. Firma plaanib 2003. aastaks ehitada valmis ligi miljard krooni maksva vedel- ja kuivlastisadama ning uuendada muldmetallide tootmise tehnoloogiat.

2001. aasta jaanuar. Vähi teatab, et on Silmet Grupi börsile viimise ideest loobunud ja sadama ehitamise rahastamiseks otsitakse teisi võimalusi. Ühe võimalusena näeb ta Tallinna Sadama kaasamist, aga see idee ei realiseerunud.

2001. aastal saab Vähist Silmeti suuromanik

2001. aasta aprill. Silmet Grupi ainuomanikuks sai AS Gaiainvest, mille aktsiatest 80% kuulus Tiit Vähi kontrolli all olevale Valga Groupile ja ülejäänud 20% Mehis Pilvele. Enne seda kuulus pool Silmet Grupi aktsiatest Margus Linnamäe kontrolli all olnud maksuvabale firmale.

2001. aasta detsember. Silmet alustab Sillamäe sadama rajamisega, ehitustegevus käivitub 2003. aasta septembris ja sadam alustab tööd 2004. aastal.

2002–2005 kaasab Vähi uusi aktsionäre

2002. aasta august. Austria metallurgia-ettevõte Treibacher Industrie AG ostab 112 miljoni krooniga 25% suuruse osaluse Silmetis. Tehingu üheks tingimuseks oli optsiooniõigus, mille kohaselt on austerlastel võimalik tulevikus Silmetis suurendada osalus 50 protsendini. Sellest austerlased loobusid ja tänaseks on nende osalus kahanenud 10 protsendile.

2004. aasta aprill. Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti kirjutas, et Sillamäe sadama omanikeringi kaasati Vene raudteefirmaga Link Oil seotud kaks Peterburi ärimeest Andrei Katkov ja Jevgeni Malov, kelle omandusse läks pool sadama aktsiatest.

2006 teatab Vähi Silmeti enamusaktsiate müügist

2005. aasta algus. Tiit Vähi taandab end Silmeti tegevjuhtimisest ning asub Silmeti nõukogu esimehe kohale.

2006. aasta jaanuar. Eile tegi Vähi teatavaks, et möödunud aasta detsembris müüdi pooled Silmeti aktsiatest Vene-Šveitsi päritolu valdusfirmale Zimal SA. Tehingu maksumus on üle 200 miljoni krooni. Uute omanike taustast kõneldes jääb Vähi napisõnaliseks.