Väiksem tulumaks, mitte järjekordne maksuerand

ET Teleteenuste interneti- ja andmeside talituse direktori Olav Harjo meelest võiks riik võimaldada inimestel soetada endale koduarvuti ja internetiühenduse tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt.

See alandaks arvuti ja netiühenduse hinda sisuliselt ligi poole võrra, kinnitab Harjo (EPL, Gi:d, aprill 2002).

Äripäev ei toeta järjekordse erandi sisseviimist maksuseadustesse — igasugune erand muudab maksusüsteemi keerulisemaks. Samuti oleks see ebaõiglane nende ca 40% leibkondade suhtes, kes on juba koju arvuti ostnud, ning nende jaoks, kes ei jaksa seda ikkagi soetada, st nad ei saa soodustust kasutada. Ka ei vii selline maksuvabastus automaatselt arvuti ja teenuste hindu poole madalamale.

Kui riik lubaks arvutiostu ja internetiühenduse sisseseadmise kulud maksustatavast tulust maha arvata, tõttaksid kindlasti paljud (tuhatkond, 10 000?) seda ka kasutama. Kui nõudlus suureneb, siis tavaliselt tõstab tootja või teenusepakkuja toote/teenuse hinda, mitte ei alanda seda. Selline on turuloogika.

Ilma riigi sekkumiseta, st maksuvabastuse pakkumiseta oleksid firmad ilmselt niigi sunnitud hindu alandama, et endale uusi kliente meelitada, ainult protsess ise oleks aeglasem

Teisalt — poole hinnaga müüvad tootjad maha tavaliselt aegunud kauba. IT-ala areneb pöörase kiirusega. See mis täna on uus, ei ole seda enam homme. Nii võib see odava hinna jutt olla kahe otsaga. Harjo ettepanek kõlab hästi: “Maksuvabastus tooks Tiigrihüppe koolist koju.” Aga me võime seda lauset jätkata nii: “…ja tagaks arvuti- ja andmesidefirmadele pideva teenistuse.”

Harjo toob eeskujuks Rootsi: HomePC projekti tulemusel tõusis seal arvutit ja netiühendust omavate kodude arv kolme aastaga kolm korda — 1998 oli internetiühendus 700 000 kodus, 2001 aga juba 2,1 miljonis kodus.

Rootsi projekt tähendab aga tööandjatele lisakohustusi ja -kulutusi — arvutite ost, rent töötajatele, asjaajamine liisingufirmadega jne. Eesti edumeelsemad ettevõtjad on asja teisiti lahendanud — kodubüroodega, tegu on lisaks investeeringuga, mille saab ettevõtja tuludest maha arvata.

Eesti arvud pole samuti pahad: Emori märtsikuise uuringu järgi on meil internetikasutajaid 39% ja kodus arvuti 29% 15– 74 aastasest elanikkonnast, seejuures aasta tagasi olid need arvud vastavalt 31% ja 21%. Või näiteks on Inglise uuringufirma Point-Topic andmeil Eesti ADSL-püsiühenduste poolest Euroopas viiendal kohal.

Pigem tuleks panustada Vaata Maailma! projekti — avalikesse internetipunktidesse, mis tagab internetiühenduse vajadusel ka neile, kel pole plaanis endale koju arvutit soetada; e-kooli projekti, mis võimaldab lapsevanemail ja koolil suhelda jne. Projekti aitaks edasi arendada Riigikogus menetluses olev tulumaksumuudatus, mis võimaldaks sponsoritel teha maksuvabalt annetusi.

ET ettepanek on pseudolahendus, selle asemel tuleb valitsusel hakata tegema ettevalmistusi üksikisiku tulumaksu alandamiseks 20%-le, nagu lubas Reformierakond. See kehtiks kõigile ühtviisi ning inimene ise otsustab, mida ta teeb oma suurema kuusissetulekuga.