ESS Eesti avalike suhete direktor Indrek Lindsalu ütles, et firma on huvitatud ja valmis osutama mõnd vanglatega seotud teenust. “Vanglatega seotud teenused on ju üks meie emafirma põhitegevustest,” ütles Lindsalu. “Meil on olemas vajalik oskusteave, vahendid, samuti võiksid inimesed, kes praegu riigi alluvuses töötavad, sama hästi töötada ju meie firma heaks.”

Lindsalu sõnul on riigi esindajatega olnud juttu osa vanglatega seotud teenuste erakätesse andmisest, kuid konkreetseks pole asi veel läinud. “On kuulda olnud, et vangide etapeerimine kavatsetakse erakätesse anda,” rääkis Lindsalu. “Eravanglad on kindlasti ka Eesti tulevik, mujal maailmas on need juba praegu tavalised.”

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul on ministeeriumis kooskõlastamisringil karistusseaduse muudatused, mille tulemusena saab anda osa vanglatega seotud teenuseid erakätesse. “Jutt on olnud, et erakätesse võiks anda vangide etapeerimise ja osaliselt vangide valvamisega seonduva,” rääkis Herodes. “Täielikult vanglate erafirmadele opereerida andmisest pole juttu olnud.”

Selle aasta lõpuks valmib Tartus 500 vangile mõeldud Eesti esimene eurovangla, mille maksumus on ligi pool miljardit krooni. Pärast Tartu vangla valmimist on kavas korrastada Viljandi lähedal asuva Jämejala psühhoneuroloogiahaigla üks hoone vanglahaiglaks. Tallinna Patarei vangla on kavas sulgeda. Samuti on valitsus kiitnud heaks uute vanglate ehitamise Jõhvi ja Viljandi lähedale.