Ärge saage valesti aru, olen vanemapalga tulihingeline pooldaja. Saan vanemahüvitise tähtsusest aru seda enam, et mu enda kaks last sündisid enne selle aega.

Aga raha on isegi Eesti praeguse suhtelise jõukuse juures piiratud ressurss. Emana pean pooltteist aastat riigi poolt võimaldatud rahamuredeta kodusoleku aega piisavaks. Teisalt näen laste kasvatamisel mitmeid kitsaskohti, kus oleks raha rohkem vaja.

Kolmandaks tuleb küsida, kui pikaks võiks vanemahüvitise maksmise aja siis üldse venitada ja kuidas mõjub see naiste tööhõivele ning seisundile ühiskonnas? Kas on ikka vaja soodustada naiste kodukanadeks muutumist?

On teada-tuntud tõde, et edukas saab olla vaid hingelähedast tööd tehes. Naised, kellele nende töö meeldib ja pakub lisaks väärikale palganumbrile ka eneseteostusvõimalust, kipuvad reeglina tööle tagasi juba varemgi kui pooleteise aasta pikkune hüvitatav aeg. On siis vaja ahvatleda neid raha pärast kauem kodus istuma või riiki petma ja palka peitma?