Venemaa avaldab Leedule naftaga survet
Lisaks pole Jukosel kui 53,7% Mažeikiu Nafta aktsiate omanikul sel juhul võimalik täita ka Leedu valitsusega sõlmitud lepingut, mille kohaselt ta on kohustunud tagama naftatehasele aastas vähemalt 4,8 miljonit tonni naftat. Jukose säilinud tütarfirmast naftatootja Samaraneftegaz üksi ei tule sellega toime.
Transnefti asepresident Ser¬gei Grigorjev ütles otsuse põhjenduseks, et pärast Juganskneftegazist ilmajäämist on Jukose naftaeksport sisuliselt peatunud. Seepärast ongi Jukose ekspordikvoot loovutatud teistele naftafirmadele.
Viimati seisis Leedu naftatöötlemistehas naftata veebruari algul. Viiepäevane seisak läks tehasele maksma üle 22 miljoni krooni.
Kõik ülejäänud Vene suured naftafirmad said ekspordikvoodi. Seega Mažeikiu Nafta ei pruugi naftata jääda, aga peab tõenäoliselt vahetama tarnijat.
Eri allikad näevad Venemaa tegevuses eri motiive. Leedus käsitatakse seda kui Venemaa karistusaktsiooni selle eest, et Leedu president Valdas Adamkus keeldus osalemast Moskvas Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva pidustustel. Vene ajaleht Vedomosti kirjutab viitega Jukosega seotud allikale, et tegemist on Vene võimude kavandatud aktsiooniga, mille eesmärk on mängida Mažeikiu Nafta Jukose käest mõne teise Vene naftafirma kätte. Võimalike ostupretendentidena mainitakse Lukoili, Surgutneftegazi ja TNK-BPd. Lukoil pole oma huvi Mažeikiu Nafta vastu varjanud. Lukoili asepresident Leonid Fedun ütles eelmisel kuul Londonis, et kontsern on huvitatud mitme naftatöötlemistehase, sealhulgas Leedu tehase ostmisest. “Muidugi juhul, kui see müüa on,” täpsustas ta.
Müük sõltub eelkõige Mažei¬kiu Nafta teisest suuromanikust — 40,6% aktsiate omanikust Leedu valitsusest, kes on murelikult jälginud sündmuste arengut seoses Jukose raskuste süvenemisega. Valitsuse huve väljendav Leedu majandusministeerium on öelnud, et tahab suunatud optsiooniga osta 9,72% aktsiatest, milleks praegu on õigus Jukosel. Valitsuse soovi arutati hiljutisel Leedu peaministri Algirdas Brazauskase ja Jukose tegevdirektori Steven Theede kohtumisel.
“See annaks valitsusele kontrolli firma üle 50% pluss ühe aktsiaga,” ütles asemajandusminister ja Mažeikiu Nafta nõukogu esimees Nerijus Eidukevicius. “Jukos kaalub meie ettepanekut,” lisas ta.
Euroopa suurriigid parandavad suhteid Venemaaga
Möödunud reedel korraldas Prantsusmaa president Jacques Chirac Pariisis tippkohtumise, kus osalesid Venemaa, Saksamaa ja Hispaania liidrid.
Kolme ELi suurriigi juhtide kohtumine president Putiniga teenis kaht eesmärki. Ühelt poolt pole Vana Maailma liidrid rahul Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hiljutise halvenemisega, mille põhjust näevad nad uute riikide ja eriti Poola ning Balti riikide russofoobse meeleolu süvendamises ELis. Venemaa-kriitilist hoiakut ollakse valmis muutma.
Teiseks kombati kohtumisel võimalusi luua “konstruktiivne vastukaal” üliriigi USA üleolevale välispoliitikale. Seegi sobib president Putinile hästi, sest hiljutisel Bratislava kohtumisel oli USA president Bush Venemaa suhtes palju kriitilisem, lisaks on USA Kongress valmis Putini sisepoliitika ja Jukose kohtlemise tõttu rakendama Venemaa suhtes sanktsioone.
ELi suurriikide selline hoiak julgustab Venemaad jätkama riiklikus poliitikas majandushoobasid naaberriikide mõjutamisel. Olgu selleks siis Transnefti kasutamine Balti riikide energiafirmade vastu või Moldovale majandussanktsioonide kavandamine. Põhjuseks Moldova presidendi Vladimir Voronini Venemaa-poliitika muutumine.
