Vesilahustuvad vitamiinid

Vesilahustuvate vitamiinide rühma kuuluvad B-vitamiinide kõrval veel foolhape, C-vitamiin, N-vitamiin jm. Millistes toiduainetes neid leidub ja milleks meie organism neid vajab?

Foolhapet leidub nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduainetes. Parimad allikad selle omastamiseks on lehtköögiviljad (salat, till, petersell, spinat, roheline spargel), kaunviljad (oad, herned, läätsed), lillkapsas, mustad sõstrad, tsitruselised. Seeneriigi esindajatest on
foolhapet rohkesti pärmis. Loomsetes toodetes aga maksas, lihas ja neerudes.
On vajalik DNA ja RNA ning mitme aminohappe sünteesiks; ajukoe talitluseks ja erütrotsüütide arenguks; soolhape normaalseks tekkeks maos; järglaste normaalseks kehaliseks ja vaimseks arenguks nii looteeas kui ka pärast sündimist.

C-vitamiini leidub taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Võõramaistest tulnukatest on rohkesti C-vitamiini paprikas, kiivis, papaias ja tsitrusviljades.
On vajalik naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe valkude normaalseks sünteesiks ning samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide sünteesiks; seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoaminide tekke pärssimiseks; ravimite omastamiseks; immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Parimad H-vitamiini omastamise allikad on maks, neerud, sooled, munarebu, pärm, seened, kaunviljad (sojaoad, herned, läätsed), teraviljad (kaer, oder, nisu, rukis, mais), jämedast teraviljajahust tooted (täisteraleib, sepik), teraviljade idandid, täispiim, tomat, artišokk, pähklid, mandlid, lillkapsas.
H-vitamiin on tarvilik rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks; polüküllastumata rasvhapete sünteesiks; närvisüsteemi ja silmade, lihaskoe ja naha häireteta talitluseks, tervete ja kaunite juuste tarvis.

N-vitamiini (lipoehape) saab mitmesugustest toiduainetest, eeskätt loomse päritoluga: punane liha, südame- ja maksatoidud. Tunduvalt vähem on lipoehapet söödavates taimsetes saadustes, nagu spinatis, kartulis, brokolis, peedis, porgandis, hernestes, jamsis ja idandites.
Samuti ühend leidub pärmides (eriti märkimisväärselt on lipoehapet õllepärmides).
On vajalik rakkude energeetilisele ainevahetusele, reguleerib valkude sünteesi, on tõhus antioksüdant, aitab kehal mürgiseid ja kahjulikke ühendeid kahjutuks muuta.

BT-vitamiini (L-karnitiin) rikas on punane liha (lamba-, sea-, veise- ja küülikuliha), kanalihas ja kalades on seda ühendit vähem. Karnitiini leidub ka pärmides. Veerandi elutegevuseks vajaminevast karnitiinikogusest sünteesivad maks ja neerud.
Karnitiini on vaja südamelihaste, skeletilihaste ja maksa energiavajaduste rahuldamiseks ning vältimaks varurasvade liigset kuhjumist maksa, südamesse ja skeletilihastesse.

Allikas: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer “Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?”