Vettust soositi ka Viru vangla ehitamisel
Kuus aastat tagasi käis Vettuse firmaga kohut Tallinna linn, kelle arvates sai TSM sadama-ala opereerimislepingu korruptiivselt. Tookord pidi linn Vettusele pea veerandsada miljonit krooni valuraha maksma.
Lõpetatud leping kehtib edasi
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eelmine juhatuse esimees Tiit Ottis luges möödunud reedel hämmeldunult Äripäevast, et praegu vangimajas viibiva ärimees Einar Vettuse firma TSM juhib Viru vangla ehitamise projekti.
Ottis ütles, et TSM ei saanud oma tööga hakkama ning tema RKASi juhatuse esimehena võttis kätte ja lõpetas lepingu ära. Kui nüüd on TSM uuesti seda projekti juhtima saanud, siis kuidas, tundis Ottis huvi.
“Mina selle TSMiga lepingu ära lõpetasin,” ütles Ottis ning lisas, et sai tuge ka RKASi esindavalt advokaadibüroolt.
RKASi nõustasid advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär juristid, kes ütlesid, et kui leping on lõpetatud, siis ta ka on lõpetatud ja pole tähtis, kas teine pool on sellega nõus või mitte. Ottis kinnitas ka, et Vettuse firmaga lepingu lõpetamiseks ei olnud vaja ei nõukogu ega juhatuse otsust, tema allkirjast piisas.
Vaevalt kolme kuu pärast pidi Ottis lahkumisavalduse esitama. Tema lahkumise järel tõusis aga TSM taas RKASi soosingusse.
RKASi kommunikatsioonijuht ütles ettevõtte tippjuhtide sõnu vahendades, et Viru vangla ja arestimaja projektijuhtimisteenuse lepingut sisuliselt ei lõpetatud, kuna kumbki osapool ei tunnistanud teineteisele tehtud lepingu ülesütlemisavaldusi, samal ajal jätkas TSM Projektijuhtimise OÜ lepingu täitmist.
Kommunikatsioonijuht tunnistas, et RKASi ja TSM Projektijuhtimise OÜ vahel oli seoses Viru vangla ehitusprotsessi korraldamisega mõningaid erimeelsusi ning mõlemad pooled tegid avaldusi lepingu ülesütlemiseks.
“Kuid lepingu lõpetamiseni siiski asi ei läinud,” lisas ta. “Tänaseks on eriarvamused lahendatud ning jätkub koostöö Viru vangla õigeaegse valmimise nimel.”
Mullu märtsis 9,866 miljoni krooniga Viru vangla projektijuhtimisteenuse riigihanke võitnud TSM Projektijuhtimise OÜ ehitusdirektor Siim Klaassen ütles, et ettevõttel on leping RKASiga olemas. Leping on konfidentsiaalne ja tema seda kommenteerida ei saa. “Me jätkame lepingu täitmist,” ütles Klaassen, kelle sõnul ei häiri ettevõtte tegevust seegi, et “kontserni mõne teise firma juhatusest on keegi eemal” ehk maakeeli öelduna — et omanik türmis istub.
“Ma tean, et seal oli sellega väga palju vaidlusi, aga ma tean, et jõuti mingisuguse mõistliku lahenduseni,” ütles RKASi nõukogu ja Riigikogu liige, keskerakondlane Evelyn Sepp. “Aga kõige parem, kui te helistate juhatajale.” Reformierakondlasest RKASi nõukogu ja Riigikogu liige Kalev Kukk seevastu ütles, et pole sellest probleemist midagi kuulnud.
Tiit Ottis: ostsime suure raha eest endale pahanduse kaela
Tiit Ottise sõnul selgus koostööst TSMiga, et RKAS ostis endale suure raha eest pahandusi.
Näiteks tuli Viru vangla ehitusel kaevata kraave. Koht, kuhu oli plaanis kraavid kaevata, oli juhtumisi Eesti Raudtee maa peal ja sinna tahtsid raudteemehed oma teise rööpapaari panna. TSM ei soovinud seda probleemi ära lahendada, nad ütlesid, et minge võtke ise kooskõlastused, meenutas Ottis.
Teine suurem probleem oli seotud Viru vangla ehitushanke nurjumisega. Esimene riigihange kukkus läbi, sest kõik esitatud pakkumised ületasid tugevalt eeldatavat ehitushinda — 470 miljonit krooni.
Projekteerija tegi kontroll-eelarve ja RKAS palus TSMil vaadata üle, kas see on õige ja ega summa juhtumisi liiga väike pole. TSM tegi ju ka Tartu vanglat, nad pidi kursis olema, rääkis Ottis ja lisas, et TSM ei ölenud aga hinna kohta midagi.
“Kui me pärast küsisime, et miks hange nahka läks, millega te seda seletate, et hinnad tulid nii kõrged, siis nad ütlesid, et kui me võtaks Tartu vangla ehitushinna, paneks juurde ehitushindade kasvu, siis tuleks 550-600 miljonit! Nad unustasid ära, et seda nad oleks pidanud varem tegema,” kritiseeris Ottis.
Tema hinnangul ei olnud RKASil mingit kasu TSMi palkamisest. Ottise sõnul tekkisid ka teravad vaidlused vangla ehitajatele käibepiirangu seadmise pärast. Piirangud soovitas aga kehtestada hankedokumentidesse just TSM.
Einar Vettuse äripartneriks oli Jaak Saarniidu elukaaslane
Oma esimese ettevõtte lõi Vettus koos Riigi Kinnisvara tänase juhi Jaak Saarniidu elukaaslase Marje Tugimiga. Nad moodustasid ASi Tugvet, millest sai 1994. aastal moodustatud TSMi üks aktsionäre.
Ehkki Tugim ühisfirmast peatselt välja astus, tõi see mõni aeg hiljem Vettusele kaela korruptsioonikahtluse. Nimelt kirjutas Vettus 1996. aasta suvel TSMi nimel alla Tallinna linnavalitsusega sõlmitud kesklinna sadama-ala hoonestamise operaatorlepingule. Tallinna abilinnapeaks oli sel ajal aga Jaak Saarniit. Kahtlus siiski süüdistusena kinnitust ei leidnud, ehkki asi jõudis kohtusse, mis pidurdas mitmeks aastaks sadama-ala arengut ja tekitas segadust, mille tulemusena oli linnavalitsus 2000. aastal sunnitud operaatorlepingu lõpetama ning TSMile tehtud kulutuste hüvituseks üle 23 miljoni krooni maksma.
Vettuse algseks partneriks TSMis oli EKE Merko ehk siis praegune Merko Ehitus, kes praegu ehitab Viru vanglat, mille ehitusjuhtimise riigihanke võitis möödunud aastal TSM Projektijuhtimise OÜ. 1996. aastal kadus Merko ootamatult TSMi omanikeringist ning selle asemele tekkis vandeadvokaat Toomas Luhaäärele kuulunud BCI Kaubandus.
Ka Tugveti omanik jõudis samal ajal vahetuda — Vettuse asemel tekkis sinna mittemidagiütlev offshore-firma nimi. Mõni aeg tagasi läks seis uuesti selgemaks — TSMist sai TSM Arendus, mis kuulub uuesti loodud TSMile, mille omanikeks on taas Vettusele kuuluv Tugvet ja Luhaäärele kuuluv OÜ Antrion.
Riigi Kinnisvara juhi vahetus oli Einar Vettuse firmale kasulik Viru vangla ehituse võtmetegelased
Einar Vettus
• TSMi omanik. Sööb praegu koos maa-ameti endise peadirektori Kalev Kanguriga vanglaleiba. Põhjuseks kahtlased maavahetustehingud riigiga.
Kalev Kallo
• RKASi nõukogu esimees. Tal tekkis konflikt RKASi juhi Tiit Ottisega ning viimane lahkus ametist. Kallo toetas Jaak Saarniitu RKASi juhina. Ottise lõpetatud leping TSMiga jäi Saarniidu ametisse asumise järel jõusse. Varem on Kallo olnud Saarniidu järglane Tallinna abilinnapea ametikohal.
Tõnu Toomik
• Merko Ehituse juht ja üks suuromanikest, EKE Merko oli TSMis Vettuse partner, seoses maavahetustehingutega otsis kaitsepolitsei läbi ka Merko Ehituse ja tema tütarfirmade kontorid.
Jaak Saarniit
• Avaliku konkursita RKASi juhtima palgatud kunagine Tallinna abilinnapea, kes sõlmis 1996. aastal TSMiga kesklinna sadama-ala operaatorlepingu. Tema elukaaslane Marje Tugim oli koos Vettusega üks TSMi asutajaid.
Allikas: Äripäev
