Viru Keemia Grupp tahab teha kummiõli
Viru Keemia Grupi arendusprojektide juht Jüri Varik kinnitas, et nende soovitud tootlus on 20 tonni tükeldatud kummi ööpäevas, millest utmise teel (kuumutamisel õhu juurdepääsuta) loodetakse saada 8 tonni kvaliteetset kütteõli, 7 tonni tahket kummikoksi, mille kütteväärtus on võrreldav kivisöe omaga, ning 2 tonni utiliseeritavaid metallijääke.
Ehkki Eestis vedeleb vanu rehve piisavalt — hinnanguliselt tekib Eestis ligi 5000 tonni kummijääke aastas –, pole siin ühtegi kvaliteetset tükeldusmasinat. Seetõttu toodigi möödunud suvel Kohtla-Järvele läbi Kunda sadama 1019 tonni tükeldatud kummi, mis pärines Hollandist. Tooraine saadi tasuta, ka laevatranspordi eest tasus Hollandi firma, kel oli tulutult seisvatest vanadest rehvidest lahtisaamise üle hea meel.
Siiamaani on neist üritatud õli toota, töödeldes neid koos põlevkiviga. Ning Variku väitel edukalt. Tänavu aprillis tahetakse hakata katsetama puhta kummiga, mis ongi lõppeesmärk.
Variku sõnul on niisugune tehnoloogia ainulaadne ja seda pole siiani kusagil mujal maailma veel kasutatud.
Juhul kui kõik õnnestub, on jutt sisuliselt jäätmevabast tehnoloogiast. Ehkki suurimat probleemi tekitab praegu kummikoks. Läbirääkimised käivad praegu Kunda Nordic Tsemendiga, kes on huvitatud kummikoksi kasutamisest just küttena. Kõne alla tuleb selle ahjutoimetamine puhuri või transportööri abil, kuigi mõeldav on ka kummikoksi eelnev briketiks vormimine.
TPÜ ökoloogiainstituudi osakonnajuhataja Valdo Liblik tunnistaski, et kui kummikoksile ei õnnestu rakendust leida, siis alternatiiv oleks selle ladustamine tuhamägede sarnaselt, mis on aga lubamatu.
Liblik lisas samas, et lõplikku hinnangut tükeldatud kummist kütteõli tootmisele on veel vara anda. Praegu käib esialgsete katsete käigus võetud analüüside töötlemine. Aprillis, mil alustatakse katsetusi puhta kummi töötlemisega ilma põlevkivi lisamata, tuleb teha uusi analüüse.
Läinud suvel koostas Toomas Liidja keskkonnainspektsioonist Viru Õlitööstusele akti, mis päädis tänavu jaanuari viimasel päeval Kohtla-Järve linnakohtu otsusega: Viru Õlitööstust karistati haldusõigusrikkumise eest 25 000 krooni suuruse rahatrahviga.
Kohtuotsuses tõdeti, et ebakorrektselt vormistatud jäätmeluba, milles pole arvestatud kõiki vajalikke ja võimalikke autokummide ladestamise ja töötlemisega seotud toiminguid, ei anna ettevõttele õigust jäätmeid loata käidelda.
Keskkonnainspektsioon sellega ei rahuldunud ning peadirektor Ain Purga allkirjaga läks eelmisel nädalal teele apellatsioonkaebus, taotledes haldusõigusrikkumise vahendi ehk siis õligeneraatori, haldusõigusrikkumise läbi omandatud vara ehk siis kütteõli ja muude saaduste ning vahetu objekti ehk siis ilmselt tükeldatud kummi erikonfiskeerimist.
Viru ringkonnakohus teeb otsuse esitatud kaebuse suhtes ilmselt veel märtsis, seega enne uusi kavandatud katsetusi.
Viru Keemia Grupi keskkonnateenistuse juht Jaak Jürgenson väitis eile, et praeguse seisuga on neil kõik load olemas ja need on nüüd vormistatud ka Viru Õlitööstuse kui otsese töötleja nimele.
Läinud suvel, kui keskkonnainspektsioon akti koostas, olid olemasolevad load vormistatud Viru Keemia Grupi nimele ning needki olid puudulikud.
Jürgensoni kinnitusel on kõik vajalikud load — jäätmeluba, välisõhu saasteluba ja erisaasteluba — olemas juba eelmise aasta lõpust.
Ka Narvas asuva keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova ütles, et hetkel neil pretensioone ei ole: “Me oleme keskkonnakahju määramiseks tellitud hinnangu heaks kiitnud ning andnud loa katsepartii jaoks. Praeguse seisuga on kõik korras. Samas, kui nad tahavad tootmist alustada, peab Viru Õlitööstus tellima uue hinnangu. Ka on vaja reaalse töötlemise korral võtta uued analüüsid.”
Jüri Varik sõnas, et nad peavad tükeldatud kummi välistarnijaile andma garantii selle taaskasutamise kohta. Nii nõutakse Euroopas, kus uute kummide müümisel arvestatakse hinna sisse kohe ka selle taaskasutusse võtmise kulud. Analoogselt pakendi taaskasutamisega, mida Eestiski juba mitmendat aastat praktiseeritakse.
Toomas Liidja viitas aga mullu Eestis kehtestatud prügilate kasutamise määrusele, mille kohaselt ei tohi alates juulist 2003 prügilasse vastu võtta tükeldamata kasutatud rehve ning alates juulist 2006 enam ka mitte tükeldatud rehve. Nii et ka Eesti peab varem või hiljem kehtestama nn rehviaktsiisi, et tekiks huvi vanade rehvide kogumise vastu.
