„Mullu oktoobri keskpaigaks oli kuue kuu euribor saavutanud tipptaseme, tõustes 4,14%-ni. Praeguseks on tipptasemest alla tuldud 3,8% juurde ja on üsnagi tõenäoline, et suvest alates näeme veidi kiiremat euribori langust, mis võiks kodulaenude baasiks oleva kuue kuu euribori aasta lõpuks 2,8%-ni viia,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane tõi näite, et kui inimese kodulaen on 100 000 eurot, siis tema praeguse 700-eurose kuumakse puhul tähendaks protsendine euribori langus igakuiselt 50 euro võrra väiksemaid makseid. „Siiski tuleb arvestada, et euribori muutus ei avalda laenumaksetele kohest mõju, vaid keskmiselt kuuekuulise viitega,“ lisas ta.

Luminori ekspertide sõnul terendab seeläbi ka kodulaenu võtjatele aasta teises pooles leevendus intressimaksetele ja aasta lõpuks võime tänasest tasemest ehk isegi kuni protsendipunkti võrra madalamat intressimäära näha.

„Madalamateks intressimääradeks on endiselt põhjuseid, kuna majanduskasvu ootus on tagasihoidlik ja ebakindlus tugev, mis omakorda paneb inimesi rohkem säästma. Kui palju inimesi korraga raha säästab ning laenatakse ja investeeritakse vähe, siis igasugune tarbimise langus toobki intressimäärad alla,“ selgitas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.

Kuigi kõrgel püsiv euribor on suuna allapoole võtnud, siis pole Rebase sõnul oodata, et intressid liialt kiiresti langevad. Samas pole ka välistatud, et kunagi võime taas kaks aastat tagasi lõppenud ja ligi kümme aastat kestnud nullintresside perioodi näha, sest vähemalt teoreetiliselt on kõik võimalused selleks olemas.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla osundas, et aprillis jättis Euroopa Keskpank küll kesksed intressimäärad muutmata, kuid samas vihjati nii oodatava inflatsiooni alanemise kui prognoositust madalama majanduskasvu näitajate tõttu intressikärbetele järgmisel, 6. juuni keskpanga nõukogu istungil.

„Kõige tõenäolisem stsenaarium näeb endiselt ette kuue kuu euribori jõudmist aasta lõpuks tõenäoliselt 2,8% ligidale ja 2025. aasta lõpuks 2%-ni langemist, kuigi intressilangetuse ootuseid on korduvalt poole aasta jooksul edasi lükatud,“ ütles Uusküla.