Börside kaudu on ettevõtjad raha kaasanud juba üle 400 aasta – laiemalt ringilt investoritelt kapitali kaasamine ongi olnud börside asutamise eesmärk. Ettevõte saab juurde uusi aktsionäre, kes lisaks rahale saavad panustada ka teadmiste ja ettepanekutega, et ettevõte veel paremaid tulemusi saavutaks. Vastutasuks saavad need investorid tüki ettevõttest (aktsiad) ja õiguse osale kasumist (dividendid).

Need viis ettevõtet on muidugi hoomamatult suured. Kuid kui vaadata, milline on olnud nende areng alates börsile tulekust, siis näeme muljetavaldavaid numbreid: 20 aastat tagasi IPO teinud Amazon on tänaseks turuväärtust kasvatanud üle 100 000% (jah, sada tuhat protsenti), Microsoft sama palju. Apple’i turuväärtus on kasvanud 65 000%, vastavalt 2004. ja 2012. aastal IPO teinud Google ja Facebook „kõigest“ 2 500% ja 430%.

Kõik need ettevõtted on noteeritud Nasdaq USA börsil, nagu ka näiteks Starbucks: kui Starbucks 25 aastat tagasi aktsiad börsil noteeris, oli ta tegutsenud 20 aastat, opereeris USAs ja Kanadas 165 kohvikut ja tegi 100 miljonit dollarit käivet. Pole paha, kuid ettevõttel oli ambitsiooni enamaks. IPO käigus müüdi 12% ettevõttest, kaasates 25 miljonit kasvuplaanide finantseerimiseks. Tänaseks on Starbucksil 26 000 kohvikut 75 riigis ja ettevõte käive on 23 miljardit, aktsia hind on tõusnud 19 000%.

Ambitsioon, kapital, nähtavus, usaldusväärsus
Kui nimetada kolm peamist kasutegurit, mis on börsile tulekust, siis on need kapitali kaasamine, ettevõtte tuntuse, nähtavuse suurendamine ning usaldusväärsuse kasv. Börsil olemine on üks parimaid referentse, mis ettevõttel olla saab. Avalikult kaubeldava ettevõtte kohta saab teha kohese järelduse, et ettevõttel on tegevusajalugu, aruandlus on paigas ja kogu oluline info on avalik. Tallinna börsiettevõtete juhid on öelnud, et just börsil olemine on neil aidanud välisturgudel jala ukse vahele saada. Rääkimata sellest, et avalikult kaubeldav ettevõte saab koduregioonis oluliselt tuntumaks ehk sisuliselt kaasneb sellega tasuta reklaam. Tundub win-win? Ongi.

Ülal toodud ettevõtete näited räägivad globaalse kasuvupotentsiaali ja teenuste skaleeritavuse olulisusest. Kuid tuleme kodule lähemale: Kaubamaja IPO käigus investeeritud 1000 eurot on täna väärt 70 000, Merko IPO käigus 22 000 (eeldusel, et kõik saadud dividendid on reinvesteeritud). Eelmisel aastal börsile tulnud LHV aktsiahind on tänaseks tõusnud 65%, Põhjamaades hoogsalt laieneva Harju Elektri aktsia sel aastal üle 50%.

Veel paarkümmend aastat tagasi tulid börsile peamiselt suured ettevõtted. Täna on olukord teine –Nasdaq omab ja haldab Balti- ja Põhjamaades alternatiivturgu First North, mis võimaldab ka väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel vähese vaeva ning kuluga avalikuks ettevõtteks saada. Näiteks kaasas Võrumaa 13 töötajaga ettevõte Linda Nektar First North´i kaudu ettevõtte arengusse 800 000 eurot – nüüdseks on ettevõtte aktsia hind tõusnud 40%.

Mis on First North?
First North on ehitatud spetsiaalselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on ambitsioonikad ja tahavad kaasata raha, saada börsi kvaliteedimärki ning olla oma klientide ja koostööpartnerite jaoks paremini nähtavad. First North on börsi light versioon - ettevõte on avalikult kaubeldav, aga nõuded on oluliselt leebemad.

Tallinna börsil toimuvad infopäevad ja suhtlus ettevõtjatega kinnitavad, et börsil pakutavad teenused pakuvad üha suuremat huvi. Ka kriisiolukorras on alternatiivsed võimalused olulised, kuna vana tõde, et kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida, kehtib ka ettevõtte rahastuse osas. Oluline on riske hajutada, kuid samal ajal kõik ambitsioonikad projektid teoks teha. Meie visioon on, et Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud kõik ambitsioonikad Eesti ettevõtted ja investeerivad kõik ambitsioonikad Eesti inimesed. Teeme tööd selle nimel, et ambitsioonikad ettevõtted üles leida ja investoritega kokku viia.