Uus rakenduv seadus aga mõjutab teisi transportettevõtteid, kes ei suuda tasuta transpordiga konkureerida. Hansa Bussiliinide ASi Viljandi regiooni juhataja Madis Lepp tõi välja, et kommertsliinidega kattuvate liinide korral valivad inimesed tasuta sõidu võimaluse ning mingil hetkel tuleb kommertsliin sulgeda ja antud bussijuht võib kaotada töö.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et turul konkureeritakse ikka ja osad liinid on lihtsalt edaspidi tasust vabad. Tema sõnul on esmatähtis suurendada maainimeste liikumisvõimalusi.

Lepp märkis, et tore kui inimestel kulutused ühistranspordile vähenevad, kuid enne on väga palju küsimusi, mis tuleb lahendada.

Elvast Tartusse sõidab rong praegu kolm korda päevas. Samal marsuudil sõidab avaliku liini buss üle kolmekümne korra. Mis motiveerib inimest rongi kasutama, kui bussisõit on tasuta? Simsoni sõnul jääb rongi eeliseks väiksem ajakulu. Ka rongisõit on riigi poolt doteeritud, kuid mitte täismahus. Rongiga sõidab Elvasse umbes 30 minutit ja bussiga umbes 40 minutit. Rongipilet Tartust Elvasse maksab 1,4 eurot.

Simsoni sõnutsi ei ole seadusemuudatusest eraldi transpordiettevõtetega suheldud ning tasuta maakonnasisese bussiliikluse all peab valitsus silmas ennekõike tänaseks sõlmitud 59 avalikku hanget ning uusi ei ole plaanis korraldada. Simson lisas, et võimalik on liine kuni 10 protsendi ulatuses tihendada. Bussifirmade käest on küsitud busside täituvuse statistikat.

Simson kinnitas, et nad on arvestanud, et tasuta ühistransport suurendab busside kasutajate mahtu, kuid praegu ei ole plaanis hankeid muutma hakata, et nõuda liinidele suuremaid busse. Tasuta sõidu registreerimiseks paigaldatakse edaspidi bussidesse validaatorid, mis annavad ülevaate, kui palju liinidel reisijaid on ja kus oleks vajalik suuremaid busse.

Tuleval aastal kasvab bussiliinide dotatsioon 21,9 miljonilt eurolt 34,8 miljonile eurole, et tagada reisijatele prii sõit maakonnaliinidel, mis rakendub tuleva aasta esimesest juulist. 2019. aastal on see täiendav summa 21 miljonit eurot.