Riik kui pank: rahandusministeerium selgitab, miks riigikontrolli auditis kõlavad nende meelest valeväited
Rahandusministeerium kommenteerib olukorda järgnevalt:
Riigigi sõlmitud hoiulepingu järgi on haigekassale ja töötukassale tagatud võimalus oma vahendeid igal ajahetkel kasutada ja seega ei ole korrektne väita, et valitsus on kasutanud nende vahendeid. Reservid on konsolideeritud kontsernikontol, kus riigikassa haldab vahendeid ühtselt, makstes haigekassale ja töötukassale hoiustatud vahendite eest intressi. Ühiskonnale annab reservide konsolideeritud haldamine kokkuhoidu, sest valitsussektor tervikuna ei pea hoidma nii suuri puhvreid või laenu võtma.
Õiguskantsleri hinnangul ei riku praegusel viisil töötukassa ja haigekassa raha hoidmine riigikassas kehtivat õigust. Riigikontrolli soovitustest lähtuvalt muudeti hiljuti riigieelarve seaduse sõnastust, et seaduse mõte oleks ühemõtteliselt ja selgelt arusaadav. Ka õiguskantsler tõdeb, et haigekassa ja töötukassa saavad oma väljamakseid takistusteta teha.
Seda, et haigekassa ja töötukassa poolt riigi kätte hoiule antud raha võib riik kasutada, ütleb riigieelarve seadus sõnaselgelt. Riigieelarve seadus on põhiseaduses nimetatud seadus, mida saab muuta ainult riigikogu koosseisu häälteenamusega, seevastu töötuskindlustuse seadus ja Eesti Haigekassa seadus on aga lihtseadused. Arvamus, et sama norm võiks olla üle korratud ka töötuskindlustuse seaduses ja Eesti Haigekassa seaduses, ei tee riigieelarve seaduses seisvat regulatsiooni olematuks ega riigi tegevust seadusevastaseks.
Õigusselguse tagamiseks on riigikogu muutnud riigikontrolli ettepanekust tulenevalt riigieelarve seadust (paragrahve 65, 67 ja 69 tänavu 19. juunil vastu võetud muudatusega), täpsustades riigi rahavoo juhtimise regulatsiooni.
Praegune süsteem on olnud kasutusel 2011. aastast, kui riigikogu otsustas valitsussektori rahavoo tõhusamaks juhtimiseks liita haigekassa ja töötukassa pangakontod riigi kui kontserni pangakontode ühtsesse süsteemi, kus rahandusministeerium juhib rahavoogu ühtsete põhimõtete alusel.
Nii Eesti Haigekassa seadus kui ka töötuskindlustuse seadus sätestavad selgelt, et riigi ja haigekassa ning töötukassa vahel sõlmitakse hoiuleping. Võlaõigusseaduse hoiulepingu regulatsioon käib haigekassa ja töötukassaga sõlmitud hoiulepingute kohta. Võlaõigusseaduse § 896 lõike 1 kohaselt lepitakse asendatavate asjade, eelkõige raha hoiustamisel kokku sama liiki ja kvaliteeti ning samas koguses asjade tagastamises, mitte sama asja tagastamises. Kahtlemata peab raha hoidja täitma sõlmitud hoiulepingu tingimusi, milleks antud juhul on tagada raha omanikele võimalus oma kontol olevat raha kasutada seadusest tulenevate väljamaksete tegemiseks igal ajal.
Tuues paralleeli raha hoidmisega pangas, siis on selge, et rahatähed ei seisa panga hoiulaekas, sildid küljes. Pank kindlasti kasutab hoiustatud raha ja hoiuleandja ei saa pangast tagasi sama rahatähte.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,24 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 830,3 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,7 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 52,2 miljoni euro võrra (4,4 protsenti), sh likviidsusreserv kasvas 45,4 miljoni euro (5,8 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,8 miljoni euro (1,7 protsenti) võrra.
