Aivar Sõerd: Euroopa Komisjoni prognoos näitab, et Eesti elab suurelt üle jõu ja rikub eelarvereegleid
Euroopa Komisjoni värske prognoos näitab, et Eesti elab järgmise aasta eelarvekava järgi suurelt üle jõu, rikub eelarvereegleid ja vaatab mööda soovitustest ka tuleviku riskidele mõelda. Vastutustundest pole küll juttugi, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd.
Rahanduministeeriumi kommentaar eelarvepuudujäägile on eksitav.
Juba eelmisel nädalal hoiatas eurovolinik Valdis Dambrovskis, et Eesti valitsus on alahinnanud 2018. aasta eelarve puudujääki ja et Euroopa Komisjoni hinnangul on see suurem.
Täna tuligi selgus ja värske hinnang ütleb, et puudujääk ületab eelarveseaduses lubatud 0,5 protsenti SKTst. Euroopa Liidu eelarvetasakaalu reegel on leebem ja lubab 1-protsendilist kõrvalekaldumist. Värske hinnangu järgi ületab eelarve oma 1,4 protsendise miinusega ka seda piiri.
Selle asemel, et ise avalikkusele selle kohta kommentaare anda, saatis minister Tõniste asja selgitama ametnikud. Ministeeriumi selgitus on aga eksitav.
Erinevalt teistest institutsioonidest hindab rahandusministeerium järgmise aasta majanduse taset optimaalse lähedaseks.
Kuivõrd valitsus arvab, et reserve jooksvate kulude katteks ei kulu palju ja nominaalne eelarve miinus polevat suur, siis pidavat siin väljenduma vastutustundlik eelarvepoliitika.
Valitsus suunab eelarvepoliitikaga majandusse rohkem raha kui maksulisi ja mittemaksulisi tulusid laekub, sest praegu polevat õige aeg tuleviku riskideks valmistuda ja headele aegadele kohaselt reserve koguda.
Rahandusministeeriumi hinnangut pidavat toetama ka eelarvenõukogu. See väide ei ole õige. Praegu pole enam küll ühti märki, mis ütleks, et majanduskasv on allapoole potentsiaalset taset.
Riigikogu rahanduskomisjon kohtus eelarvenõukoguga 9. oktoobril.
Eelarvenõukogu seisukoht oli järgmine - Eesti majandus on ületanud oma jõukohase taseme. Eelarvenõukogu seisukoht oli, et tagamaks struktuurse eelarvetasakaalu püsimise seadusega lubatud piires, tuleb 2018. aasta riigieelarve koostada väikese nominaalse ülejäägiga. Eelarve on aga tehtud nominaalse puudujäägiga. Nominaalne puudujääk on midagi muud kui nominaalne ülejääk.
Eelarve struktuurse tasakaalu arvestus on hinnanguline. Aga see siiski näitab seda, kas riik elab üle jõu või mitte. Mida hilisem hinnang, seda täpsem see on.
Rahandusministeeriumi sügisprognoos sai tugineda mitte hilisematele kui juulikuu andmetele. Täna avaldatud Euroopa Komisjoni prognoosis on aga hoopis uuemad andmed ja selle järgi elab Eesti järgmise aasta eelarvekava järgi suurelt üle jõu, rikub eelarvereegleid ja vaatab mööda soovitustest ka tuleviku riskidele mõelda. Vastutustundest pole küll juttugi.
