Läinud nädalal kirjutas Ärileht, kuidas järgmisel aastal ootab avalikku teenistust ees suur konkursikarussell, sest ametiaeg lõpeb 26 avaliku teenistuse tippjuhil 96-st.

Personalijuhtimise ekspert ja juhtide koolitaja Riina Varts ei teinud eesseisvaid avalikke konkursse silmas pidades saladust, et üldistades võib endiselt öelda, et Eesti avaliku sektori juhid on vanades stampides kinni. Aga riigisektori juhtidel tuleb muutuda kaasaegsemaks, strateegilisemaks ja tulemuslikumaks.

"Miks ei saaks juhtida riiki sarnaselt suurtele kontsernidele? Ilmselt tuleb see poliitilise maailma takistustest. Aga Eesti on ju nii väike. Me peaksime leidma riigi juhtimiseks viisi mis võimaldaks poliitikutel ja riigi teenistujatel üheskoos luua, omavahel kokku leppida, unistuste Eesti visioon, „müüa" see heas mõttes maha ka kodanikele ning seejärel seista kui üks mees ja naine selle taha et tagada selle tulemuslik elluviimine. Eraettevõtetes seda ju suudetakse."

Ja vastab siis ise. „Üks põhjus on endiselt see, et riigi juhtimisse sõidab sisse poliitiline sekkumine, mis ei lase tõelistel strateegidel, nagu näiteks Taavi Kotkal, siin kaua vastu pidada," lajatas Varts välja kibeda tõe endiselt kehtiva „korra" kohta.

Terve mõistus vs poliitika

„Mulle tundub, et meie riigiametnikud tihti ei julge end kehtestada või siis sõidavadki poliitikud neist toore jõuga üle. Aga reaalsus on see, et kohtades, kus terve mõistus ja strateegiline mõtlemine viib ühe vastuseni, jõutakse poliitiliselt hoopis teise tulemuseni. Muidugi ruulib viimane."

Vaja on suhtumise muutust päris tipus ehk riigikantseleist ja kantsleritest alates.

Vartsi sõnul on juhipositsioonidele otsitavate inimeste omadused on ajas muutunud. "Siin mängivad rolli nii globaliseerumine kui ka rahvusvaheline konkurents tööjõuturul, sest ammu ei konkureeri me ainult rahaliste ressursside, vaid ka inimressursi pärast. Lisame demograafia ja vananemise, tehnoloogia arengu ja big data, innovatsiooni ja paindlikkuse tööviisides - need on kõik asjad, millega peame meiegi järjest enam arvestama."

"Kahjuks taandub see kõik sageli küsimusele, kas juhti valiv kantsler julgeb ja tahab minna uuenduste teed või eelistab jätkata vana ja turvalist viisi. Seega on vaja suhtumise muutust ka päris tipus ehk riigikantseleist ja kantsleritest alates. On vaja julgust arvamus välja öelda ja nõrku kandidaate ära saata. Kui tipus on normatiivse mõtlemisega ja ettevaatlikud ning liiga alalhoidlikud inimesed, siis ei muutu midagi ka järgmise taseme juhtide puhul."