Eesti on Fitchi hinnangul pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile, mis vastab riigi pikaajalisele võimekusele. Pärast üleilmset finantskriisi jäi Eesti majanduskasv potentsiaalile alla.

Fitchi teatel on kasvanud agentuuri veendumus, et Eesti tugev poliitikakujundamise raamistik, millele on iseloomulik konservatiivne eelarvepoliitika, ning liikmesus euroalas, vähendavad makromajanduslikku volatiilsust ja riske majanduses.

Agentuur ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 4 protsenti ning 2018.-2019. aastal 3 protsenti. Tõusvate palkadega tööturule mõjub Fitchi hinnangul hästi valitsuse töövõimereform, mis on tööjõu pakkumist suurendanud. Inflatsioon agentuuri hinnangul järgmisel kahel aastal väheneb, seda toetab ka valitsuse eesmärk parandada eelarvetasakaalu aastaks 2020. Fitchi hinnangul on eelarve tasakaalu lähedal.

Eesti majandus on muutunud välismaailma suhtes laenuandjaks, märgib agentuur. Kui 2011. aastal oli Eesti majanduse koguvõlgnevus välismaailma ees 5,6 protsenti SKTst, siis tänavu on Eesti majandus andnud välismaailmale laenu mahus 11,3 protsenti SKTst ja see tõenäoliselt kasvab edaspidi.

Eesti pankade varade kvaliteet ja kapitaliseeritus on Eestis agentuuri hinnangul hea.

Reitingu positiivne väljavaade viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus tõusta. Stabiilne väljavaade viitab sellele, et tõenäoliselt püsib reiting edaspidi samal tasemel.

Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011 (parim võimalik tulemus saab olla A++, mida Eesti ei ole kunagi veel saavutanud). Sellest ajast kuni praeguseni oli ka reitingu väljavaade stabiilne.