Aavo Kärmase vastulause:

Mitmed Euroopa juhtivad energiaettevõtted kuuluvad kas osaliselt või täielikult riigile sh näiteks Taani Ørsted (endine Dong Energy), Soome Fortum ja Rootsi Vattenfall. Samuti on energeetikas levinud munitsipaalomand, lähimateks näideteks on Norra munitsipaalettevõtte enamusosalusega 4Energia ja Helsingi linnale kuuluv Helen.

Sellel taustal kõlasid ootamatult Eesti Taastuvenergia Koja hiljutised avaldused justkui oleks riigi osalus energiaettevõttes teisi turuosalisi diskrimineeriv. Veelgi enam, Taastuvenergia Koda näis leidvat, et riigi osalusega ettevõtte toodetud tuuleenergiat ei tohiks pidada sama taastuvaks võrreldes eraettevõtte toodetuga. Kusjuures, peale Enefit Greeni võimalikku IPO-t saab suurima avaliku sektori osalusega taastuvenergia tootjaks Eestis hoopis 4Energia.

Nimelt leidis Taastuvenergia Koda, et Tootsi tuulepark ei peaks omama õigust osaleda iga-aastase 32 miljoni eurose toetussumma jagamisel. Nii on Taastuvenergia Koda esitlenud arvutust, kus Tootsi tuulepark on ainus praeguse toetusskeemi alla lisanduv tuulepark. See ei vasta tegelikkusele. Lisaks on ehitamisel näiteks Aidu ja Purtse tuulepargid.

Koja juhi Rene Tammisti arvutuste kohaselt saab Tootsi tuulepark esimesel viiel tööaastal taastuvenergia toetust 74 miljonit eurot ja ülejäänud toetuseperioodil 150 miljonit eurot. Tammisti arvutuses on oluline viga, nimelt ei ole arvestatud, et rajamisel on veel mitmeid tuuleparke, mis suurendavad taastuvenergia toodangut ca 375 GWh aastas (mis on võrreldav Tootsi aastase toodanguga) ja vähendavad toetuse hulka ka Tootsi tuulepargile.

Uusi tuuleparke rajavad näiteks Aidu Tuulepargid OÜ; Tartu Hoiu-laenuühistu ja Raunistal AS. Huvitav, et Taastuvenergia Koja juht seda fakti ei tea või ignoreerib sihilikult. Tarbija võit seisneb selles, et tema poolt makstava toetuse eest toodetakse rohkem taastuvat energiat. Tarbija võit ei seisne selles, kas seda energiat toodab riigi osalusega või munitsipaalettevõte või hoopis ühistulise rahastusega rajatav tuulepark. Tegelikkuses tähendab kõigi nende uute tuuleparkide valmimine Eesti tarbijatele rohkem taastuvenergiat ja seda tänasest odavamalt iga megavatt-tunni kohta.

Samuti on tendentslik omavahel võrrelda Saksamaa ja Eesti taastuvenergia vähempakkumise hindasid. Ühe olulise erinevusena makstakse Saksamaa tuuleparkide arendajatel kinni näiteks arenduste liitumiskulud. Eestis on kõik kulud tuulepargi ehitaja kanda. Samuti ei ole Eestis vähempakkumisi toimunud, seega on väljapakutud hindade näol tegemist spekulatsiooniga. Eduka vähempakkumise eelduseks on konkurents. Saksamaal oli viimati vähempakkumisel osalejaid üle kahesaja. Eestis saab aga konkureerivaid arendusi üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Kokkuvõttes on omajagu irooniat selles, et Eesti taastuvenergia arengu vastast lobitööd teeb organisatsioon, mille nimi on Taastuvenergia Koda. Eesti tarbijate huvides on toota rohkem taastuvenergiat ja võimalikult soodsalt.