Eluohtlik listeeriabakter takistab sealiha importi
Listeerist tekkinud epideemia tabas eelmisel aasta alguses Soomet, kus haigestus paarkümmend inimest, neist suri neli.
Veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Agu Pärteli sõnul on võimalus, et listeeriabakteriga sealiha Eesti poelettidele on jõudnud, väga väike. “Valdavalt tuleb liha siia tööstuslikuks töötlemiseks,” lausus ta. “Samas välistada ei saa siin ilmas midagi.”
Valga liha ja konservitööstuse direktor Elmut Paavel ütles, et nemad leidsid bakteri Taanist šašlõki jaoks tellitud lihast. Tegu oli umbes 10tonnise ühe partiiga, mida nüüd esialgse plaani kohaselt müüa ei saa ning seda kasutatakse muude toodete, näiteks vorstide valmistamiseks. Liha kuumutamisega bakter hävib. Seoses lauskontrolliga Valga lihatööstusel Paaveli sõnul liha piiril kinni ei ole, sest viimasel ajal kasutatakse Eesti toorainet. “Oleme alles hiljuti selle bakteri osas uuringuid tegema hakanud, samas leedukad ütlevad, et seda on igas külmhoones ning nemad seni listeeriat ei kontrolli,” rääkis Paavel.
Rakvere Lihakombinaadi ostudirektor Indrek Leko ütles, et nende tööstuses tuvastati listeeriabakter märtsis Ungari lihas, misjärel peatati kogu Ungari sealiha import. Ligi 20 tonni tehasest veel väljumata sealihatooteid, peamiselt hakkliha, läks töötlemisele, täpsustas ta. “Ungarist import oli siis päris suur, veebruaris-märtsis veeti poolteise kuuga tagasihoidlike hinnangute kohaselt Eestisse umbes 500 tonni sealiha,” rääkis ta.
Leko sõnul pole aga bakteri päritolu võimalik täpselt määrata. “Ega neil pisilastel silte seljas pole, et made in Ungari või Taani,” lausus ta. “See bakter võib tekkida ka sekundaarsel teel, näiteks liha transportimisel, töötlemisel.”
Balbiino ASi lihatoodete projektijuht Hillar Kukk ütles, et sealiha hind võib tõusta sõltuvalt sellest, kui palju Taani sealiha impordi võimaliku keelu puhul teised Skandinaavia riigid oma hindu tõstavad. Kuke sõnul peaks aga hinnatõus piirduma vaid mõne krooniga.
Kukk tunnistas, et Balbiinole tuli varem Taanist päris suur sortiment sealihatooteid. Seoses lauskontrolliga tuli tellimus Taanist tühistada.
Ago Pärteli sõnul jätkatakse lauskontrolli seni, kuni selgub, kas bakteriga nakatunud liha on pärit eksportiva riigi mitmest ettevõttest või näiteks ainult ühest külmhoonest. Vastavalt sellele lauskontroll kas lõpetatakse ja probleemne ettevõte võetakse eksportida võivate firmade nimekirjast maha. Samas võidakse kehtestada riigi sealiha osas analoogiliselt Ungarile impordikeeld.
Veterinaarinspektsiooni piiriteenistuse teatel piirdel praegu sealihaautode ummikut pole, sest lihatööstusi teavitati lauskontrolli kehtestamisest kohe, et nad tellimused nendest riikidest tühistaksid. Listeeriabakteri kontroll kestab üldjuhul 8–10 päeva, mis on näiteks keskmiselt viiepäevasest salmonella kontrollist tunduvalt pikem.
Listeeria ohuks nõrgematele
Valdavalt liha- ja piimatoodetes leiduv listeeriabakter võib eluohtlikuks osutuda valdavalt laste, vanurite ning nõrga tervisega inimeste suhtes.
Tervisekaitseinspektsiooni mikrobioloogia kesklabori juhataja Unna Jõks ütles, et väga paljudest listeeria eri liikidest võib inimese tervisele probleeme tekitada üks – Listeria monotsytogenes. “See kutsub esile põletikke, põhjustab sepsist ehk veremürgitust ning meningiiti ehk ajukelmepõletikku,” selgitas ta. “Otsesel kokkupuutel näiteks lahtise haavaga võib tekkida mädakolle.” Jõksi sõnul Eestis selliseid juhtumeid veel kuulda pole olnud. Küll aga on see probleemiks riikides, kus süüakse rohkem pehmeid juuste, mis võivad samuti listerioosi põhjustada.
Soomes oli listeeriaepideemia 1998. aasta detsembrist eelmise aasta kevadeni, mille käigus haigestus 18 inimest ning suri neli vanainimest. Bakter ohustabki valdavalt lapsi ja vanureid. Ohtlik on see ka mõnda teist kroonilist haigust põdevatele või kasvajaga inimestele ning rasedatele. Soomes sai inimetele saatuslikuks Milka võitoodetes leidunud listeeriabakter.
Jõksi sõnul on eluohtliku bakteriga toodete poelettidele sattumise võimalus suhteliselt väike, sest nii veterinaar- kui ka tervisekaitseinspektsiooni kontrollide käigus peetakse sellised partiid valdavalt kinni. Bakter kaob ka tööstustes liha ümbertöötlemisel.
Sellele vaatamata tuleb Jõksi sõnul kodudes olla toore liha, nagu ka muna ja linnuliha osas ettevaatlik ning järgida hügieenireegleid. “Toiduaineid tuleks hoida kodudes ikka eraldi, samuti ka valmistoitu ja tooraineid, “ rääkis ta. Jõks lisas, et tähelepanu tuleb pöörata ka köögiriistade puhtusele. Näiteks ei tasu liha lõikamisel kasutatud noaga ilma seda puhastamata teiste toiduainete kallale minna. Toidu valmistamisel liha kuumutades bakter hävib.
