JV Lina juhataja Jüri Variku hinnangul on toetus suurenenud eeskätt sellepärast, et linast on viimasel ajal väga palju räägitud televisioonis ja kirjutatud ajalehtedes. ''Projekti raames soovime linakasvatuse pinna viia 5000 hektarini, et oleks õigustatud lina esmasetöötlemise seadmete soetamine,'' rääkis Varik ajalehele Koit.

Varik lisas ETAle, et seni on tegemist poliitilise toetusega, kuid kui pankades leiab linaprojekt positiivse vastuvõtu, siis on lubanud põllumajandusministeerium teha kõik endast oleneva projekti toetamiseks.

Euronõuetele vastavas ja siinseid vajadusi rahuldavas tehases peaks arvestuste kohaselt tööle hakkama kaks tehnoloogilist liini. Samuti on tulundusühingul kavas muretseda kallis linakiu kammimismasin.

Mooste Katsejaama juhataja Kalju Paalman peab Põlvamaa mullastikku linakasvatuseks sobivaks. Samuti on lina tema ütluste kohaselt sobiv vahekultuur teraviljale. "'Selleks, et linakasvatus hoogu saaks, on aga kindlasti vaja esimest positiivset kogemust,'' lausus Paalman.

Kui varasemalt vaevlesid siinsed linaentusiastid toetuse puudumise pärast, siis nüüd on probleemiks maa ja hoonete leidmine tööstuse rajamiseks. Tulundusühistu on üle vaadanud mitmeid objekte, kuhu tööstust rajada, kuid nende omandisuhted on väga keerulised. Nii on ühes kohas kolme hektari suurusele territooriumile sisse mõõdetud mitu eraldi kinnistut, mille omanikega ei pruugi soodsale kokkuleppele jõuda.

Variku sõnul on tal lähinädalatel kavas kohtumised ka Saksa ja Belgia linakasvatajate ning - töösturitega, kes on huvitatud Eesti linasektorisse investeerimisest.