Tallinna väikefirma valmistab miiniotsijaid

Uue miiniotsija väljatöötamine maksab 600 000 krooni Eksporditoetuse saamiseks on ettevõte liiga väike

Tallinnas tegutsev väikefirma OÜ Englo annab tööd vaid viiele inimesele, kuid valmistab omatoodanguna miiniotsijaid ja Hongkongi turule saadetud pinnasemõõdikuid.

Ettevõtte juht Karin Punning ütles, et hoolimata väiksusest kuulub ettevõtte tootenimekirja kümneid erinevaid tooteid. Nende hulgas on radioaktiivse kiirguse indikaatorid, distantsi- ja pikkusemõõte seadmed, metalliotsijad/detektorid jne.

Firma miiniotsijaid kasutab ka Eesti kaitsevägi. Hetkel töötab Englo välja uut ja senisest tundlikumat miiniotsijat, milleks kulub 600 000 krooni. Pool arendustööle kuluvast rahast tuleb Eesti Tehnoloogiaagentuurist.

Miiniotsijate puhul on vana SCOUT mudeli hind 15 000 krooni, väljatöötamisel olev aparaat hakkab maksma 25 000-26 000 krooni. Hinnale lisandub käibemaks.

##Punning ise tõstis toodete seast esile pinnase elastsusmooduli mõõdikut, mida kasutatakse laialdaselt tee-ehituses.

“Teetööl on vaja mõõta kiht-kihilt pinnase valmisolekut järgmise kihi panemiseks ning aparaati just selleks kasutataksegi,” selgitas Punning.

Tema sõnul on üks selline instrument leidnud omaniku näiteks Hongkongis.

Aparaat maksab 65 000 krooni pluss käibemaks ning kokku on ettevõte müünud neid ligikaudu 35 tükki.

Englo eripäraks võibki pidada seda, et ettevõte teeb nii arendustööd kui ka valmistab sajaprotsendiliselt kogu pakutava toodangu. Selle kõrvalt püüab firma leida oma toodangule välisturge. Lisaks Hongkongile loodab Englo leida uusi tellimusi Türgist, USA-st, Poolast ning Hispaaniast.

Samas tunnistas Englo juht, et väikefirmal on üsna raske oma toodetega eksporditurgudele tungida ning ennast nähtavaks teha. Uute turgude lootuses on pöördutud toetuse leidmiseks ka ekspordiagentuuri poole, kuid seal oli üheks toetamise eelduseks see, et ettevõttes peab töötama vähemalt kümme inimest. OÜ Englo annab hetkel tööd vaid viiele inimesele.

“Loomulikult on meie eesmärgiks kasvada suuremaks,” tunnistas Punning.

Tootmisjuht Toomas Sõmeri hinnangul muudab Englo-taoliste ettevõtete turulolemise Eestis raskeks inseneride vähesus.

Tema sõnul on Eestis omandatava insenerihariduse tase muutunud nõrgemaks ning suur osa selle haridusega noortest suundub müügitööle.

Sõmer tunnistas, et üheks põhjuseks, miks noortel puudub huvi inseneritöö vastu, on suhteliselt tagasihoidlik palk.

Karin Punningu sõnul jääb Englo keskmine palk Eesti keskmise palga tasemele.

Eelmisel aastal ulatus OÜ Englo käive 1,6 miljoni kroonini. Ettevõtte olukorda võiks Sõmeri hinnangul oluliselt parandada suurem riiklik tellimus.