Eestlaste teadlikkus metsades toimuvast jätab soovida
Kuigi alates 2001. aastast on Eesti metsades metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmeil juurdekasv ületanud raiemahtu, arvab neli viiendikku vastanuist, et metsa raiutakse täna rohkem kui seda peale kasvab. “Raie kõrghooaeg Eesti metsades jäi 1990-ndate teise poole ja sajandivahetusse ning tundub, et sinna on jäänud ka inimeste teadmised,” kommenteeris uuringutulemusi Eesti metsade üle statistikat pidava metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja kohusetäitja Enn Pärt.
“Võib öelda, et uuringutulemustest kõlama jäänud mure liigraie pärast on asjatu, pigem peitub Eesti metsades suur hulk kasutamata potentsiaali,” sõnas ta, tuues selle kinnituseks tõiga, et alates 2001. aastast pole ühelgi aastal raiutud Eestis nii palju metsa kui riiklik arengukava seda võimaldaks.
“Raiemahud Eestis on vähenenud alates 2000. aastast, samal ajal kui juurdekasv on jäänud suhteliselt samale tasemele,” kinnitas ta. “Näiteks 2005. aastal raiuti Eestis 6,9 miljonit tihumeetrit puitu ja juurde kasvas 11,7 miljonit tihumeetrit.”
Uuringust selgus ka, et tegelikkusele ei vasta eestlaste teadmine sellest, kui suur osa Eestist on kaetud metsaga. 30% vastanuist arvas, et Eestis kasvab metsa kuni 20% maapinnast. Neljandiku meelest ulatub metsaga kaetuse tase 21-40%ni ning vaid 24% uuringule vastanuist hindas selleks vahemikku 41-60%.
“Tegelikkus on see, et Eesti pindalast 51,8% on metsamaa, millest metsaga kaetud 93,7%,” kinnitas metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse esindaja.
Uuringut läbi viinud TNS Emori esindaja Mari-Liis Eensalu sõnul hindavad eestlased metsa eelkõige hapniku tootja ning taimede-loomade elukeskkonnana. “Mõned korrad aastas satuvad metsa peaaegu kõik eestimaalased, metsast otsitakse eelkõige vaikust ja rahu ning võimalust end hingeliselt laadida,” kommenteeris Eensalu eestlaste armastust metsa vastu.
Puidu- ja metsatööstuse rolli Eesti majanduses tajutakse tema sõnul teisejärgulisena. ”Puit ehitusmaterjali ja energiaallika ning puidutööstus tööandjana pole vastanute eelistuses nii kõrgel kohal,” kinnitas ta. “Ühelt poolt saadakse küll aru selle tööstusharu tähtsusest ning puitu kui materjali hinnatakse samuti väga kõrgelt, teisalt aga kardetakse metsade liigraiet ja ebamõistlikku majandamist.”
Uuringu tellinud Stora Enso Metsa nõukogu esimehe Rait Hiiepuu sõnul võib inimeste kartusest aru saada, kuna erametsandus Eestis ärkas varjusurmast alles koos taasiseseisvumisega. “Siiski on olukord tänaseks palju muutunud ning selle asemel, et lasta metsal üle kasvada või võsaks muutuda, julgustame meie erametsaomanikke oma metsaga teadlikult tegelema,” sõnas ta.
