“Eks kohus võtab selle ette ja eks siis näeb, mis seal saab,” kommenteeris süüdistust Uuno Lausing ja lisas: “Lühidalt öeldes — see asi ei tohiks meie kahjuks minna. Ma ise arvan nii.” Lausing kinnitas, et tema siin kartelli ei näe ning rääkis, et tegelikult soovis Tartu Mill konkurenti ära osta. Kuigi lool on pikk ja keeruline ajalugu, Lausing seda kõike rääkida ei taha. “See on jube pikk lugu. Aga see on konkurendi poolt kootud võrk,” viskab Tartu Milli omanik palli teisele poolele, kirjutab Äripäev.

Kartellis leebuse saanud ja asjaga konkurentsiametisse läinud teine pool on pikki aastaid Eestis elanud ja tuntud Eesti filmis “Nimed marmortahvlil” kaasa teinud sakslase Michael Stahlhuti samanimeline firma, mis samuti jahuturul tegutses. “Tema huvi oli seda selles mõttes sedapidi lükata, et saada ise tsiviilasjas võidu. Tema selle eesmärgiga prokuratuuri ka läks, et sellest tuleb konkurentsiasi ja ta saab sellest ise vabaks,” süüdistas Lausing. Stahlhutil endal oli eile kiire päev ning seega ei õnnestunud temalt ka küsida, kas üldse ja kui, siis millist võrku mees koonud on.

Konkurentsiametisse ei pöördunud asja ärarääkimiseks aga mitte ainult Michael Stahlhut, vaid ka Tartu Mill. Lausing selle käigu põhjust selgitada ei tahtnud. Prokuratuuri kinnitusel pöördusid ametisse mõlema ettevõtte esindajad, aga vaid Stahlhuti puhul sai kasutada nn leebust ehk ausa ärarääkimise eest jäetakse kahtlustus esitamata.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tahtis Lausing saavutada olukorda, et hiljemalt 2007. aasta märtsi lõpuks oleks Stahlhuti ettevõte jahutootmise ärist väljunud ning andnud oma tegevuse üle Tartu Millile. Ühtlasi pidi Stahlhut andma Tartu Millile üle ka veskiga seotud klientuuri ja hankijate andmed. Riigiprokuratuuri kinnitusel oli Tartu Milli eesmärk see, et teine ettevõte lõpetaks Eestis kõrge kvaliteediga jahu tootmise ning väljuks turult, misjärel jääks Tartu Mill AS turule üksi.