Sel nädalal toimub Berliinis juba 80 korda maailma suurim põllumajandus- ja toidumess Grüne Woche. Ametlikult homme algava messi eel seekordse partnerriigi Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga rääkides kujunes peamiseks vestlusteemaks Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa vahel toimuv.

Venemaa kuulutas möödunud aasta augustis vastusammuna kehtestatud piirangutele välja täieliku embargo mitmetele Euroopa ja USA toidukaupadele.

Duklavs möönis ajakirjanikega rääkides, et tegemist on äärmiselt keerulise probleemiga. “Balti riikidel on Venemaaga väga pikaajalised majandussuhted. See ei ole midagi uut, mis nüüd koos EL-iga tulnud oleks,” rääkis Duklavs.

Minister keskendus peamiselt Eesti, Läti, Leedu ja Soome piimatootjate muredele. “Nende riikide piimatööstused kannatasid seoses embargoga kõige enam,” nentis Duklavs. “Muidugi kannatas ka lihatööstus ning teised toiduainetööstused.”

“Enne embargot eksportis Läti tervelt 48 protsenti oma juustust Venemaale. Paljudel ettevõtetel oli lausa väljatöötatud Vene turule suunatud kaubamärgid. Nende toodang oli mõeldud Vene tarbija jaoks ja sellele ei ole nii lihtne uut turgu leida,” nentis Duklavs.

Embargo loomulik tulemus oli see, et tekkisid laojäägid ning seega ei jäänud ka lätlastel muud üle kui keskenduda uutele turgudele. “Meie müüginumbrid on Skandinaavias kõvasti kasvanud, samuti lähinaabrite juures. Lisandunud on Aserbaidžaan ning Usbekistan."

Duklavs lisas, et otseselt Vene embargo tulemusena on toorpiima hind Lätis kukkunud 20-25 protsenti, mis tõstatab omakorda toetuste küsimuse. “Kui tavalise puidutööstuse tööd on võimalik mõneks ajaks peatada, siis piimatööstuses see paraku võimalik ei ole,” kasutas Duklavs ka Eesti piimatootjate seas levinud võrdlust.

„Selleks, et päästa piimakarjad tapamajast andis Läti riik ligipääsu 14 miljonile eurole riigiabile. Sellele lisandus 7,7 miljonit eurot EL-i abi. Kokku teeb see 21,7 miljonit eurot. See peaks tagama meie piimakarja ellujäämise ja me ei pea neid tapma,” selgitas Duklavs.
Duklavs kohtub messi raames ka oma Vene kolleegiga, et EL-i ja Venemaa vahel toimuvat arutada. Läti sõnadele annab kaalu juurde see, et Läti on hetkel ka ELi eesistuja riik.

Uute turgude otsimisega on Läti Duklavsi sõnul tegelenud pidevalt, mitte ei alustanud siis, kui Venemaa kehtestas embargo.

Aasia turu otsingutel on lätlastel õnnestud just viimase paari päeva jooksul astuda oluline samm. Nimelt sõlmis Läti suurim piimatööstusel hankida luba, mis on vajalik piimatoodete Hiina importimiseks. Eesti ametnikel selle nimel veel töö käib.

“See oli nüüd viimane samm sellel pikal teel. Siin ei piisa riikide vahelisest kokkuleppest, vaja on ka ettevõtete vahelist kokkulepet ja see on nüüd olemas,” rõõmustas Duklavs.
Esimesed Läti tooted, mis Hiinasse jõuavad on Duklavsi sõnul jäätis, erinevad määrded, juust ja piimapulber.

Läti on sellel aastal Grüne Woche partnerriik. Eelmisel aastal oli messi partnerriigiks Eesti.