Euroopa Komisjon kaebab Eesti tähtajaliste töölepingute pärast kohtusse

Euroopa Komisjon kaebab Eesti Euroopa Liidu Kohtusse siseriikliku õiguse pärast, mis ei taga piisavat kaitset väärkohtlemise eest, mis tuleneb järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete kasutamisest akadeemilises sektoris.

Eesti õiguse kohaselt võib tähtajaline töösuhe kesta järjest kuni viis aastat. Pärast selle tähtaja möödumist muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks. See ajapiirang kehtib aga üksnes juhul, kui ühe tähtajalise lepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vahele jääb vähem kui kaks kuud.

Kui hinnatakse seda, kas konkreetne järjestikune tähtajaline tööleping tagab töötaja piisava kaitse vastavalt tähtajalise töö direktiivile (1999/70/EÜ), tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale silmas pidada asjaomase tegevusvaldkonna iseärasusi.

Ülikoolides on pikk suvevaheaeg. Eestis lõpeb akadeemiline aasta juuni esimesel poolel ja algab septembris, mis tähendab, et tähtajalise lepinguga saavad ülikoolid palgata õppejõude akadeemiliseks õppeaastaks ja suvel nende tööleping katkeb. See ei taga piisavat kaitset järjestikustest tähtajalistest töölepingutest tuleneva väärkohtlemise eest.

Komisjon saatis Eestile oktoobris 2012 põhjendatud arvamuse, milles anti Eestile kaks kuud aega, et saavutada kooskõla ELi õigusnormidega. Eesti ei ole siiski vastu võtnud õigusakti, millega tagataks piisav kaitse akadeemilises sektoris kasutatavatest järjestikustest tähtajalistest töölepingutest või -suhetest tuleneva väärkohtlemise eest. Seetõttu on komisjon otsustanud kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.