Arupärimine toetub riigikontrolli auditile „Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel“, mille hinnangul on riigi kinnisvarareform arenenud koordineerimatult, 15 aastaga ei ole reformi lõpule viidud ega selle soovitud eesmärke saavutatud, ning jätkuvalt pole teada, kui palju ning millist kinnisvara Eesti riik oma ülesannete täitmiseks vajab.

Vabaerakonna saadikud tahavad oma arupärimises teada riigi kinnisvarakulude kasvamise kohta, sest kinnisvara korrashoiu keskne korraldamine RKAS-i poolt pole toonud riigiasutustele oodatud kulude kokkuhoidu; RKAS-ile makstavast rahast ei piisa hoonete hea seisukorra säilitamiseks, riigi kinnisvara vajab remonti hinnanguliselt 500 miljoni euro eest. Järgmise viie aastaga rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt riigi kinnisvarakulud kahekordistuvad.

Arupärimisega tahetakse teada, millal esitatakse vabariigi valitsusele kinnitamiseks riigi kinnisvara strateegia ja millistele eesmärkidele see peaks keskenduma. Saadikud soovivad teada ka millal on selge, kui palju kinnisvara riik oma ülesannete täitmiseks vajab 10 aasta perspektiivis? Kuidas ja millises ajalises perspektiivis rahuldatakse 500 miljoni euro suurune remondivajadus?

Vabaerakonna saadikurühma aseesimees Andres Ammas ütles riigikontrolli auditile viidates, et riigil puudub selge ja ühtne kinnisvarapoliitika. Vabaerakonna saadikud küsivad ministrilt ka, kas RKAS-i äriühingu vorm on ennast õigustanud või on pigem takistus riigi kinnisvaraküsimuste lahendamisel ning kas ja kui palju vähenevad riigi kinnisvarakulud riigireformi raames?