2015. aasta septembris toimus gaasikatelde turul oluline muutus – vastavalt eurodirektiivile keelustati vanemat tüüpi gaasikatelde müük. Olemasolevaid tohib kasutada, laos olevaid tohib müüa ja varuosad on saadaval, kuid uusi katlaid tehased enam ei väljasta.
Direktiivi kohaldatakse vedelkütuse- ja gaasiküttega kateldele, soojuspumpadele, konteinertüüpi kütteseadmetele, kuumaveepaakidele ja nende tarvikutele. Peale selle – tooted ja süsteemid, mille võimsus ei ületa 70 kW, peavad olema markeeritud energiatõhususe märgisega, mida näeme juba praegu pesumasinatel, külmkappidel ja teleritel. Seega võib kasutaja kohe värviskaala või tähtede järgi toote energiatõhususe kohta teavet saada.
Praktikas tähendab see seda, et 40 m² korteri omanik peab varem umbes 700 eurot maksva katla vahetama välja nüüd juba 1200-1500eurose vastu.
Enamik tavakatlaid lihtsalt ei vasta uutele tõhususnormidele. See puudutab kõiki praeguseid nn turbo seinakatlaid ja selliseid katlaid, mis kütavad sooja tarbevee eraldiseisvasse mahutisse (boilerisse).
Endiselt on lubatud kasutada korstnaühendusega ja läbivoolul sooja vett tootvaid katlaid, mille ringluspump on asendatud moduleeriva pumbaga. Enamike katelde asenduseks tuleb kasutada kondensaatkatlaid, mille kasutegur on tavakatla omast kõrgem.

Uute katelde hoolduskulud suurenevad märgatavalt

Kodukatelde valdajatele tähendab see, et katlad maksavad kolmandiku võrra rohkem ning katlaasendused on keerulisemad ja kallimad, sest suitsukäigud tuleb ümber teha ja peab leidma võimaluse kondensvee äravooluks.
Kondensaatkatelde kasutegurid on küll kõrgemad kui tavakateldel, kuid nende iga-aastane hooldus on kohustuslik. Selle vahele jätmine võib põhjustada terve soojusploki ummistumise ja riknemise.

Vanu katlaid tuuakse Venemaalt

Gaasikatelde müüjad realiseerisid veel möödunud aasta lõpul turbokatelde laojääke, tehastest neid aga enam juurde ei saa. Simmo Paomets Gaspre OÜst nendib, et inimesed remondivad vanu usinasti. Kondensaatkatel on siiski 1,5-2 korda kallim ja sellist raha kergesti välja ei käida. „Kuuldavasti käiakse Ida-Virust Venemaal ükshaaval katlaid ostmas. Vene Boschi tehas asub Engelsi linnas ja sealsed toote hinnad on vägagi madalad. Seaduse järgi neid paigaldada küll ei tohiks, kuid eks tehakse ikka,“ räägib Simmo Paomets. Nii et esialgu seda direktiivi keskkonna kvaliteedi parandamise soovi efekti ei paista kusagilt. „Globaalses mõttes see võitlus Hiina õhku hingatavamaks küll ei muuda,“ on Simmo Paomets veendunud.
OÜ Hilaris Küttesüsteemid juhatuse liige Robert Jaani sõnul võib Venemaalt tuua muidugi igasuguseid asju, aga see ei saa olla märkimisväärne kogus. Teine asi on see, et kui sellise seadmega midagi peaks juhtuma, siis remontimine võib osutuda võimatuks. Samuti ei saa ametlikult paigaldada EL turu jaoks mittesobivaid tooteid.
„Uute katelde juurutus oli suhteliselt pikalt ette teada. Osad tootjad müüsid jõustumise järgselt veel pikalt vanu katlaid nn laojäägina edasi, aga ühel hetkel saavad need ka otsa ning siis turg korrastub,“ ütleb Robert Jaani.
Siiski ei maksa unustada, et kondensatsiooni katel annab ka säästu, mis sõltuvalt küttesüsteemist on 10-15% aastas. Seega kallima hinnavahe peaks tagasi saama umbes 3-4 aastaga (sõltub jällegi tarbitava gaasi kogusest ja hinnast).
„Euroopa Liidu otsuse osas saab alati diskuteerida, sest Eesti on eesrindlik riik ja asub kõike koheselt täitma. Samas energia kokkuhoid on oluline teema eriti kütmist vajavates piirkondades, seega midagi valet selles sammus pole. Samas suurima kokkuhoiu annab siiski hoonete soojapidavamaks rekonstrueerimine ja see tunduvalt kallim tegevus, kui katla vahetus. Lihtsa katla eluiga jääb 8-12 aasta piiresse,“ lisab Robert Jaani.

Kondensaatkatla plussid ja miinused

Kondensaatkatel erineb turbokatlast selle poolest, et gaasi põlemisel tekkinud veeauru jahutatakse küttesüsteemi tagastuva veega nii, et aur kondenseerub ja sedasi saadakse kätte soojusenergia, mis muidu läbi korstna lihtsalt õue jõuaks. Saadud soojus suunatakse uuesti küttesüsteemi. Sellised katlad on praegu umbes kolmandiku võrra tavakateldest kallimad.
Kondensaatkatelde teoreetiline maksimaalne kasutegur on tavakatlast 15% kõrgem. Praktikas on seda võimalik saavutada ainult siis, kui küttevee temperatuur on madal – see tähendab juhul kui korter või maja kasutab vesipõrandakütet, sest siis on süsteemis küttevee temperatuur oluliselt madalam kui radiaatoris.
Muul juhul on sellest tehnoloogiast saavutatav võit oluliselt väiksem. Arvestades kondensaatkatla kõrgemat soetushinda, muutub väikese korteri puhul sooja hind pigem kallimaks kui odavamaks.