Juba möödunud aasta kevadel valmis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tellitud audit meie rahvusraamatukogu kapitaalremondi vajadustest. Telora koostatud auditis oli remondi kogumaksumuseks hinnatud 50-54 miljonit eurot. Hinnang sisaldas viimase detailini kõike, mis oleks vaja hoones uuendada või välja vahetada, liftidest torudeni.
Väiksemad remonttööd toimusid rahvusraamatukogus viimati 2014. aastal, kui kahenädalase kollektiivpuhkuse ajal võeti üles osa fuajee plaaditud põrandast, valati uus aluspõrand ning tehti plaatimistöid ja remonditi väljapääsusid.
Ulatuslikumat remonti tegi rahvusraamatukogu 2012. aastal, kui rekonstrueeriti fassaadi ja tehnilisi süsteeme. Kokku 3,7 miljonit eurot maksma läinud tööde tulemusena muutus hoone energiasäästlikumaks, remonditi ka katuseid ja paigaldati lugemissaalidesse uus valgustus.
Tänaseks juba 25aastase maja arhitekt on Raine Karp ning sisekujundaja Sulev Vahtra. Kaheksakorruseline hoone, millel kaks korrust maa all, on Baltimaade suurim raamatukogu.
Rahvusraamatukogu haldusjuht Andrei Gladkov ütles täna „Aktuaalsele Kaamerale“, et keegi ei tea, mis siis juhtub, kui need tehnosüsteemid alt veavad. "Me ei taha selle peale isegi mõelda. Süsteem iseenesest toimib, aga amortisatsioon annab tunda. Ühendused roostetavad. Kolmkümmend aastat on ikkagi kaks eluiga nende süsteemide jaoks," rääkis haldusjuht.
Hoonel on praod vundamendis ja seintes. Hea akustikaga amfiteater, kus võiksid toimuda teatrietendused ja kontserdid, seisab juba pikemat aega kasutuseta. Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo ütles „Aktuaalsele Kaamerale“, et on mitu piirkonda, mis seisavad raamatukogus kasutuseta. "Ilusa vaatega amfiteatri või väliterrassi võiksime väga hästi integreerida raamatukogu kasutusse," lisas direktor.
Kuidas ja kust vajaminev summa leitakse, on keeruline küsimus. Kultuuriministeerium esitab Rahvusraamatukogu investeeringuvajadused märtsis ja aprillis toimuvale riigieelarve arutelule.