Käiduteenuse peamine eesmärk on tagada elektrisüsteemi ohutu kasutamine ja toimimine. Selleks peab elektrisüsteemi eest vastutav isik ehk käidukorraldaja analüüsima, milliseid tegevusi on vaja süsteemis teha ja kuidas süsteemi kasutamist korraldada, et süsteem ohutu oleks ning loomulikult ka hea seisma, et planeeritud tegevused täidetud saaks (näiteks süsteemi hooldamine, ohtlike olukordade likvideerimine, dokumentatsiooni koostamine jms).
Elektrisüsteemi käiduteenus ei ole oma olemuselt väga keeruline. Kuigi see teenus on seaduste, aktide ja standarditega väga hästi reguleeritud, kohtame me väga tihti olukordi, kus teenuse osutamine ei ole nõuetele vastav ning ei täida sellele seatud ootusi.

Käiduteenus ei pruugi vastata nõuetele kolmel põhjusel:

• Klient ei tea, mida käidukorraldajalt oodata.
• Käidukorraldaja ei täida talle pandud kohustusi.
• Kõige sagedasem probleem on aga see, et klient ei tea, mida teenuselt oodata ja käidukorraldaja ei täida samas ka talle pandud kohustusi.
Kui käidukorraldajal on elektritööde ja käidutööde juhtimise õiguse aluseks olev pädevus, võiks eeldada, et ta teab täpselt, miks ning kuidas käiduteenust kasutada tuleks. Korteriühistu esindajatelt seda oskust nõuda ei saa.

Mida peaks kortermajade esindajad käiduteenust ostes silmas pidama?
• Kui elektrisüsteemi peakaitse (hoone peakaitse) ületab 100 amprit on käidukorraldaja olemasolu kohustuslik!
• Käidukorraldaja on füüsiline isik, kes omab elektrialast pädevust (lepingus peab olema info pädevustunnistuse kohta), kes juhib käidukorralduse ja elektritööde teostamist ning ei pea isiklikult vahetult töid teostama.
• Käidukorraldajaga tuleks sõlmida kirjalik leping – halduslepingus või muus lepingus sisalduv punkt, milles kirjeldatakse, et muu hulgas tegeletakse ka elektrisüsteemiga ei ole käiduleping!
• Käidukorraldaja peab koostama elektrisüsteemi käitamiseks käidukava! – Kava on kirjalik dokument, mis peab sisaldama detailset kirjeldust tegevuste kohta, millega tagatakse elektrisüsteemi tõrgeteta töö. Käidukava puudumisel ei saa osutatavat teenust lugeda käiduteenuseks.
• Korteriühistu võiks selgelt fikseerida, milline on maja üldelektrisüsteem ja milline mitte. Kõige lihtsam on ühistu varade hulka lugeda üldruumide valgustussüsteemid ja kõik toiteliinid kuni korteri peakaitsmeni (viimane kaasaarvatud). Nii kujuneb selge arusaam, kes mille eest vastutab.
• Lambipirnide vahetus ja rikete operatiivne likvideerimine ei pruugi olla käiduteenuse osa, kuigi just neid tegevusi kiputakse pidama käidukorralduseks. Käidu eesmärk on rikkeid ennetada, mitte tegeleda tagajärgedega.
• Käidukorraldaja ei saa sundida klienti tellida elektritöid ainult endalt. Käidukorraldaja ülesanne on tagada, et elektritööd saaksid tehtud nõuetekohaselt, olenemata sellest, kes tööd teostab.
• Tasuta käiduteenust ei ole olemas – ühel või teisel moel katate käidukorraldajale tema kulud ikkagi.