Pole võimalik olla igas valdkonnas ekspert ja seetõttu tuleks ka igal oma maja ehitajal enda jaoks kokku panna meeskonnaliikmete grupp, keda saab vajaduse korral kasutada.
Üks levinud viga on tellijate puhul see, et ei võeta vastutust oma maja ehituse projekti juhtimisel. Sageli on mõttekäiguks, et küll projekteerija ja ehitaja teavad ise täpsemalt, kuidas ehitada ja küll nad klaarivad kõik probleemid ise ära. Tõsi, ka nii saab ehitada.
Pean sellist lähenemist aga valeks, sest siis lahendatakse probleemid ennekõike ehitaja jaoks lihtsamal või odavamal moel. Vähemalt sama oluline on asjaolu, et tellija pidev kaasatus aitab tal teha probleemide tekkimisel kiiremaid otsuseid ja hoida ehitustöid enam-vähem graafikus. Kõige lõpuks on vaieldamatult tähtis ka see, et kui tellija on ehitusprotsessis ninapidi sees, valmib sellest n-ö hingega kodu.
Tellija roll on olla projekti käekäiguga pidevalt kursis ja teha õigeid otsuseid ning valikuid. Selles protsessis on tellija ülesanne kogu ehitusprotsessi ajal hankida informatsiooni, küsida nõu, arutada valikute üle, jälgida tööde ajagraafikut ja kvaliteeti, teha vajadusel projektis muudatusi jne.
Kõige sellega edukaks hakkama saamiseks on mõistlik kaasata abijõud ehk luua oma väiksem või suurem meeskond. Vaatame lähemalt, kes võiksid tellija meeskonda kuuluda.

Arhitekti roll

Maja saab alguse projektist. Arhitekt loob visiooni, annab majale näo ja funktsionaalsuse. Maja kavandamine algab arhitekti valimisest. Soovitatav on uurida arhitekti varasemaid töid ja hinnata nende sobivust tellija maitsega. Heaks koostööks peavad tellija ja arhitekt sobima ja omavahel hästi läbi saama. Tellija peaks ideaalis arhitekti loomingut usaldama, kuid samas oma soovidele kindlaks jääma.
Kuigi sageli kasutatakse oma maja puhul tüüpprojekte, tehakse praktikas nendes sageli väiksemaid või suuremaid muudatusi. Mõistlik on sellisel puhul kaasata ka tüüpprojekti autor, seda nii autoriõiguste tõttu kui ka seetõttu, et autor oskab teha muudatusi tervikut ja üldpilti rikkumata.

Sisekujundaja või sisearhitekt

Tellijad ei väärtusta sisekujundaja rolli enamasti piisavalt. Sisearhitekti töö väärtus ei seisne ainult värvitoonide ja siseviimistluse materjalide valimises, vaid ennekõike on see seotud maja funktsionaalse lahendusega. Hea sisearhitekt suudab pakkuda ruumilahendust, mis on funktsionaalselt läbi mõeldud, olles praktiline ja stiilne samaaegselt. Sisekujunduses loeb kogemus ja tellijal tasub sisekujundaja enda jaoks tööle panna.
Peale ruumilahenduse nüansside oskab sisekujundaja hästi planeerida majja sobilikku ja läbimõeldud püsimööblit, valida nägusaid valgusteid, santehnikat, kardinaid jne. Sisekujundaja koostab materjalide ja toodete spetsifikatsioonid koos soovituslike ostukohtadega, mööblijoonised, valgustusprojekti ja palju muud, mis muudab tellija elu ehitusprotsessis palju mugavamaks.
Nii on tellijal palju lihtsam küsida siseviimistluse ja sisekujunduse materjalidele ja toodetele hinnapakkumisi ning teha tellimusi.

Tuttav majaomanik

Kui puudub varasem eramus elamise kogemus, tasub leida mõni inimene, kes elab eramajas või veel parem ‒ on näiteks mõned aastad tagasi oma maja valmis saanud. Mõistlik on talle külla minna, et maja üle vaadata, ja täpsemalt uurida, kas on mõni lahendus või valik, millega ta oma majas rahul ei ole. Iga valiku kohta tasub küsida täpsemaid põhjendusi ja soovitusi ning uurida missuguse valiku ta nüüd, tagantjärele mõeldes teeks.
Selliseid arvamusi ja soovitusi võib küsida mitmelt majaomanikult, siis tekib selgem arusaam, millistest nõuannetest tasub õppust võtta. Sageli saab majaomanikelt väärt soovitusi või kontakte, mida tasub kasutada.
Ideaalis tuleks mõne majaomaniku nõu küsida juba oma maja kavandamise etapis, aga sageli ei osata sel ajal veel kõike küsida, seetõttu on mõistlik ka hilisemas ehitusetapis majaomanikult kasulikke soovitusi küsida.

Naabrite abi

Maja ehitamisel tasub panustada naabritega tuttavaks saamisele ja nendega heade suhete hoidmisele. Naabrid tahavad enamasti täpsemalt teada, kes nende kõrvale elama asuvad, missugune maja ehitatakse ja millal see valmis saab. Info jagamise käigus on võimalik ennast tutvustada ja häid suhteid luua ning lõpuks paluda naabril ehitusplatsil silma peal hoida. Kahjuks pole vargused ehitusobjektidelt kuhugi kadunud ja naabrite abi objektil silma peal hoidmisel on igati vajalik.
Naabritelt saab paluda ka näiteks ajutist elektrit või vett, kui ehitamise alguseks ei ole trassid valminud. Kindlasti tuleks aga selgelt kokku leppida kulude hüvitamine, et ei tekiks tülisid.

Konstruktiivosade projekteerija

Kvaliteetne projekt tähendab põhiprojekti, mis sisaldab ka olulisemate konstruktiivsete sõlmede jooniseid ja lahendusi.
Suur hulk oma maja tellijaid ei taha projekteerimisele suuremaid kulutusi teha ja käivitavad ehitustööd eelprojektiga. See võib aga hiljem kaasa tuua probleeme, mis vajavad suuremaid parandustöid. Detailsed konstruktiivsed tööjoonised aitavad tagada maja ehituskvaliteeti ja seetõttu tasub need keerukamate sõlmede kohta tellida. Konstruktiivosa projekteerijaga tasub ka ehitustööde ajal kontakti hoida. Praktikas on just individuaalprojektiga majade puhul sagedane, et tööde käigus tekib mõne sõlme või lahenduse puhul täpsema tööjoonise vajadus.

Eritööde projekteerijad

Vesi, kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon on eritööd, mida saab vajadusel tellida eritööde projekteerimisfirmalt paketina. Terviklahendus, kus iga üksiku valdkonna eritöö projekt on teiste eriosadega kooskõlas, võimaldab vältida ehitusprotsessis seisakuid või ümber tegemisi.
Teise paketina tasub hankida elektri- ja nõrkvoolulahenduste projekt nendes valdkondades pädevalt projekteerimisfirmalt.
Kuna ehitusega käivad paratamatult kaasas ehitusprojekti mõningad muudatused, on oluline, et ka eriprojektide puhul muudatuste mõju üle vaadataks ja vajadusel ka sinna parandused sisse viidaks.

Ehitaja

Ehitaja roll on iga maja ehitamisel võtmetähtsusega. Tänapäeval ehitatakse ka suurem osa eramaju nii, et tellija sõlmib ehituslepingu nn peatöövõtjaga, kes kas kõik või siis suurema osa töid ära teeb. Lepingus on oluline kokku leppida ehitustööde hind ‒ soovitatavalt tööetappide lõikes, tööde lõpp- ja vahetähtajad, kindlasti kvaliteedinõuded ja mitmed teised teemad.
Tellija peaks võtma ehitajat kui koostööpartnerit, kuid tagama, et kokkulepitud tingimuste täitmisel hoitakse silma peal. Probleemide korral tasub alati esmalt koostöös lahendust otsida, mitte üritada ehitajat trahvidega nurka suruda. Nurka surumine võib õnnestuda, kuid edasine koostöö on seejärel juba keeruline.
Mida rohkem on objektil erinevaid ehitusfirmasid, seda olulisem on peatöövõtja või tellija roll nendega suhtlemisel ja tööde piiride jagamisel. Tellijal tasub pigem oma ehitajatega veidi üle, kui vähem suhelda, sest iga möödarääkimine või valesti arusaamine võib tähendada lisatööd või muudatust, mida kokkuvõttes peab tellija oma rahakotist tasuma.
Koostööle suunatud ehitaja pakub välja häid lahendusi ja töötab probleemide lahendamisel kaasa ning tellijal peaks seda väärtustama ja hindama.

Omanikujärelevalve

Tellijal on võimalus oma maja puhul teha ise omanikujärelevalvet või see teenusena sisse osta. Omanikujärelevalve peamine ülesanne on jälgida, et kõik ehitustööd tehakse projekti järgi. Kui tellijal ei ole endal ehitusalast haridust või varasemat kogemust, tasub omanikujärelevalve teenus tellida.
Omanikujärelevalve on sisuliselt ka tellija nõustaja ja tema huvide eest seisja. Kohati on tellijad sellest mõnevõrra valesti aru saanud ja on juhtumeid, kus tellija ootab omanikujärelevalvelt alati ehitaja süüdistamisele kinnitust. Omanikujärelevalve roll on siiski hinnata objektiivselt tööde kvaliteeti, lähtudes projektist, ehitajaga sõlmitud lepingust ja ehitusnormidest.
Seetõttu annab hea omanikujärelevalve vajadusel ka tellijale selgitusi, mille alusel tööde kvaliteeti hinnatakse. Seega sisuliselt harib ja nõustab tellijat väga erinevates küsimustes.
Tellija ülesanne on oma meeskonda oskuslikult kasutada. Tellija peab suutma oma nõuandjate abiga teha kiiresti õigeid valikuid ja otsuseid.
Rohkem infot www.majaehitaja.ee