Pikka aega on Soomes puidust elurajoonide arendamisel lähtutud peamiselt nn madaltiheda hoonestuse printsiibist, mille kohaselt hoonetel ei ole üle kolme korruse ja need paigutatakse võimalikult tihedalt.
Nüüdseks on olukord muutunud ning puitehituse mahtude kasvatamine on riikliku majanduspoliitika osa. Madaltiheda hoonestuse printsiibiga elurajoone on Soome rajatud üle saja, kuid kuna linnades kipub valdavaks olema ikkagi suuremat sorti korrusmaja, ei taga selline hoonestuspõhimõte puidule elamuehitusturul piisavat osatähtsust.
Nii pidi Soome elamuehitusminister Jan Vapaavuori pärast külaskäiku Växjösse 2010. aastal nentima, et tõeline tahe puidust ehitada on Soomes seni puudunud ja Rootsi on jõudnud märksa kaugemale.
Võib-olla oli Jan Vapaavuori oma hinnangus liialt karm, kuid Soomes oli sel ajal vaid 39 kahest korrusest kõrgemat puidust kortermaja ja neli kõrgemat kontorit. Soomes ehitatakse aastas u 30 000 uut korterit, millest üle poole on kortermajades ja puidu turuosa neis on praktiliselt null.
Puidust ehitamine on majandusstrateegia osa
Soome riik on puidukasutuse suurendamist juba kaua ergutanud, kuid pärast Jan Vapaavuori tutvumist Rootsi puitelamute ehitamisega võeti asi veelgi energilisemalt käsile. Soome metsatööstuse strateegilise programmi osana koostati rahvuslik puitehituse programm. Seda nii keskkonnahoiu põhjustel kui ka selleks, et anda Soome jaoks üliolulisele metsatööstusele mõjusam väljund. Puidukasutuse osas püstitati selles konkreetsed eesmärgid, 2015. aastaks peab uutest kortermajadest olema 10% puidust. Programm toimis hästi: juba 2014. aastal oli 4% uutest kortermajadest puidust ja töös olevate projektide põhjal hinnati programmi lõpparuandes 2015. aastal, et 10% eesmärk saavutatakse.

Tehnoloogiline areng vajab suuremat selgitustööd

Programm sai oma eesmärgi saavutada, kuna sellele eelnes aastatepikkune puitehituse arendustöö Soome firmade, teadusasutuste ja omavalitsuste koostöös. Oluline oli ka puithoonete tuleohutuse jõudmine sellisele tasemele, mis võimaldaks kuni kaheksakorruseliste puidust hoonete ehitamist. Puitelementide tootmine tehastes ja ristkihtpuidu tootmise alustamine muutis selliste hoonete ehitamise lihtsamaks. 2015. aasta Soome arhitektuuripreemia võitiski tehases toodetud ristkihtpuidust moodulitest ehitatud kaheksakorruseline Puukuokka Jyväskylas.

Maailmakuulus Wood City valmib peagi

2009. aastal korraldas Soome rahvusliku puitehituse programm rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Low2No, et välja arendada Helsingi Jätkäsaari piirkond. Sama programm on tuntuks saanud ka Helsingi keskraamatukogu hoone, olümpiastaadioni rekonstrueerimise ja Guggenheimi muuseumi arhitektuurivõistluste korraldamisega. Soome rahvusliku puitehituse programm tõi Jätkäsaari (Low2No) puhul välja, et tegu ei ole arhitektuurivõistlusega, vaid märkimisväärset arhitektuurset komponenti sisaldava arengukontseptsioonide võistlusega. Konkursi eesmärgiks oli arendada strateegia madala või nullemissiooniga ehitusala projekteerimiseks ning saavutada kõrge energiaefektiivsus, arhitektuurne, ruumiline ja sotsiaalne väärtus, kasutades sealjuures keskkonnahoidlikke materjale ja meetodeid.
Jätkäsaari arendamiseks loodud projekt sai nimeks Wood City, selle teostamiseks sõlmis Helsingi elamuehitusosakond lepingu ehituskontserniga SRV ja metsatööstusfirmaga Stora Enso. Wood City koosneb kahest kortermajast, kontorihoonest, hotellist ja parkimismajast. Kahe kortermaja esimeste elementide montaaž algas tänavu 19. jaanuaril ja kogu kompleks valmib 2019. aasta lõpuks.

Riigi roll on edendada säästlikku ehitusviisi

Puidukasutuse edenemisel Soomes on lisaks riiklikule poliitikale tähtis osa ka suurtel metsatööstusfirmadel, kes arendavad edasi oma puitehitussüsteeme ja puidust konstruktsioonielementide tootmist. Ehitajate ja projekteerijate töö lihtsustamiseks on loodud ka puitkarkassi ja puithallide ühendussõlmede standardid RunkoPES ja HalliPES. Soome Puuinfo kodulehel on põhjalikud projekteerimisjuhendid ning AutoCAD, ArchiCAD ja Revit materjalid, samuti korraldatakse puitehitiste projekteerijate tasemekoolitusi.
Eestis on riigi ja omavalitsuste roll ehituses toimuva suunamisel tagasihoidlik, kuid nüüd on sobiv hetk sekkumiseks. Kui praegu arvestatakse ehitise energiatarvet ainult kasutusfaasi energiatarbe kaudu (nt küte ja ventilatsioon), siis edaspidi tuleks seda teha oluliselt laiemalt. Keskkonnaministeeriumi uue hoone projekteerimisel ja energiasäästlike kortermajade tüüpprojektide tellimisel saaks ehitiste keskkonnamõju laiema käsitluse juba sisse tuua.