„Hinnatõus tuleb suur, sest lisaks pakendiaktsiisile ja magustatud jookide maksule hakkab kehtima uus teekasutustasu, mis lisandub transpordihinna kaudu tarbija lõpphinnale. Kokkuvõttes maksavad just tarbijad valitsuse uued maksud oma rahakotist kinni,“ ütles Sõerd pressiteates.

Pakendiaktsiis läheks keskmisele inimesele rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt maksma 13 eurot aastas ehk veidi üle euro igas kuus.

Endise rahandusministri sõnul on uued maksud ebaõiglased, sest näiteks pakendeid käitlevate ettevõtjatena on end registreerinud vaid väike osa aktiivselt tegutsevatest ettevõtetest.

„Kuna kontroll on olematu, saab suur osa turul tegutsevatest ettevõtetest tegutseda aktsiisi tasumata ning seetõttu saavad tuntava konkurentsieelise nende ees, kes on end pakendiettevõttena registreerinud,“ leidis ta.

Sõerdi sõnul on pakendiaktsiisi osas põhilised mõjuanalüüsid tegemata.

„Eelnõu põhieesmärgina esile toodud soov vähendada turule toodava pakendi koguseid ei ole tõenäoliselt realiseeritav. Pakendiaktsiisi keskkonnaeesmärk on olematu, selle kokku kogumine on küsitav, ettevõtjate konkurentsivõime saab kahjustatud, lisandub ülemäärane bürokraatiakulu ning hinnatõusu kaudu võetakse maks tarbija taskust,“ nentis ta.

Rahanduskomisjoni liikme hinnangul on magustatud jookide maksu eelnõu eesmärk eelkõige riigieelarve puudujäägi täitmine, mõjutades hinnatõusuga väiksema sissetulekuga inimesi ja tervisekaitse eesmärk on enam kui küsitav.

„Tervise kaitsmise eesmärk on paljasõnaline, sest maksu alt jäävad välja muud suure suhkrusisaldusega tooteliigid. Maksustatakse tegelikult vaid väga väikest osa suhkru tarbimisest. Uus maks on seega diskrimineeriv nii ettevõtjate kui tarbijate suhtes,“ lisas Sõerd.