Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peebu sõnul muutus järgmisel kevadel kehtima hakkava andmekaitse üldmääruse kajastamisel üheks vastukaja saanud teemaks küsimus, mil määral on edaspidi lapsevanema nõusolekut vaja.

"Üldmääruse kohaselt võib alaealine suhtluskeskkonda kasutades anda oma isikuandmete töötlemiseks nõusoleku, kui ta on vähemalt 16-aastane. Noorema lapse puhul peab isikuandmete töötlemiseks andma nõusoleku lapsevanem. See ei kehti mitte ainult suhtluskeskkondade, vaid ka kõikide teiste infoühiskonna teenuste puhul," selgitas Peep.

Samas toonitab ta, et kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele on antud võimalus kehtestada selle reegli osas erand ja tuua vanusepiir allapoole. Siiski peab see jääma vahemikku 13-16 aastat. "Justiitsministeerium pakub rakendusseaduse eelnõus vanusepiiriks 14 aastat. Andmekaitse inspektsiooni hinnangul tuleks vanusepiir langetada 13. eluaastale. Sama vanust kasutavad kõik suured teenusepakkujad (Google, Facebook jt), kes seni on lähtunud USA seadusest. Pole põhjust arvata, et noored eurooplased küpsevad ameeriklastest aeglasemalt."

Viljar Peep tuletab meelde, et sellega ei kehtestata mitte uut piirangut, vaid tuuakse vanusepiiri hoopis allapoole. "Siiani on isikuandmete töötlemisel lapsevanema nõusolekust lähtutud kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Edaspidi on see piir infoühiskonna teenuste osas madalamal. Eesti muide on siin selgelt liberaalsema suuna esindaja – kui liikmesriik erandit ei kehtesta, jääks selleks üldmääruses kehtestatud piir ehk 16 aastat," ütles ta.

"Rääkides aga laiemalt ehk mitte enam suhtluskeskkondade erandist, vaid kõigist muudest andmetöötlustoimingutest, siis juhul kui andmeid kasutatakse nõusoleku alusel, peab selle nõusoleku alaealise eest andma tõepoolest lapsevanem. Kui aga andmete töötlemine toimub mõnel muul õiguslikul alusel (näiteks kooli poolt seaduse alusel), ei ole lapsevanema nõusolekut vaja," kinnitas Peep.