"Aprillis kindlasti arutame tõsiselt seda, et 2019. aasta aktsiisitõus ära jätta. Vaadates reaalset elu, on tervemõistuslik neid otsuseid teha," ütles Ossinovski.

See teade ei rõõmusta ilmselt rahandusministeeriumi krooniliselt ületöötanud ametnikke, kes nüüd peavad aegsasti mõtlema hakkama, kuidas selline käik aktsiisilaekumisi mõjutaks ja kuidas tuleb korrigeerida prognoose. Uus plaan peab valmis olema aprilliks, kui algavad riigi 4-aastase eelarvestrateegia arutelud. Kuid veidi oli ministeerium nõus ütlema juba praegu, ja see pole rõõmustav.

"Juhul, kui 2019. aasta algusse kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõus ära jätta, ei oleks tootjatel ja müüjatel põhjust varuda 2018. aasta lõpul madalama aktsiisimääraga alkohoolseid jooke, et neid pärast aktsiisitõusu tarbijatele müüa. Seega tähendaks aktsiisimäärade 2019. aasta alguse tõusu ärajätmine ette soetatavatelt varudelt tasutava aktsiisi võrra väiksemat alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastal, kuid samas mahus alkoholiaktsiisi tasutaks 2019. aastal rohkem. Möödunud aasta septembris avaldatud prognoosis hindasime käesoleva aasta lõpu varude mõjul täiendavaks laekumiseks 2018. aastal 41 miljonit eurot. Hinnang põhineb varasemate aastate varude andmetel ja ettevõtete senistel praktikatel. Prognoositud varude maht oleks väiksem võrreldes 2016. aasta lõpul varutud kange alkoholi varudega," ütles ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Seega jääks selle aasta eelarvesse laekumata tervelt 41 miljonit eurot, mis aga lootuse kohaselt 2019. aastal siiski laekuks, hoides pikas perspektiivis eelarve tasakaalus. Ministeerium rõhub oma retoorikas just sellele, et väidetavalt "riigil midagi saamata ei jää".

"Pikemas perspektiivis tähendavad madalamad aktsiisimäärad riigile mõistagi väiksemat tulu alkoholiaktsiisilt," märkis Heinapuu.

Kindlasti tuleb siinkohal aga rõhutada, et 41 miljoni euro suuruse eelarveaugu teke on üles ehitatud eeldusele, et enne aktsiisitõusu taaskord suurem varumine tuleks - see pole sugugi kindel. Miks peaks tootjad nii palju varuma, kui on näha, et rahvas ostab niikuinii alkoholi Lätist?

Teiseks - isegi kui aktsiisitõus tooks nii palju raha eelarvesse varumisest, tuleb arvestada, et teisipidi suurendaks see piirikaubandust, mis viiks raha jällegi riigist välja.

Kui riigieelarve vastu võeti, kirjutati sinna tänavuseks aktsiisilaekumiseks 341 miljonit eurot. Pärast otsust tänavu alkoaktsiisi poole vähem tõsta korrigeeriti seda numbrit allapoole - 333 miljonile. Varumist maha arvestades kujuneks uueks numbriks järelikult 292 miljonit eurot.

Järgmise maksulaekumiste prognoosi avaldab rahandusministeerium aprillis riigi eelarvestrateegia koostamise eel. See arvestab ka 2017. aasta tegelikke laekumisi ning kasvanud piirikaubandust.

Ossinovski tõehetk saabub maikuus

Jevgeni Ossinovski kirjutas oma Facebookis, et Päevaleht väidab "ilma ratsionaalse aluseta", st alkoholitootjate hinnangutele tuginedes, et alkoholitarbimine on piirikaubanduse tõttu kasvanud. "Konjunktuuriinstituudi eelmise aasta alkoholitarbimise numbreid täna kellelgi ei ole, need tulevad selle aasta mais. Niikaua ei saa keegi tõsikindlalt väita, et alkoholitarbimine on vähenenud. Ei saa ka öelda, et on suurenenud," kirjutas minister.

Seega on Ossinovski nüüd selgelt välja öelnud - tema usub EKI-t, kelle hinnangud on "tõsikindlad". Alkoholitootjate prognoose, mis on olnud küllalt täpsed, ta aga tõsiselt ei võta. "Tootjatel on päris palju teadmist (aga kindlasti mitte kogupilti), aga ma ei usu, et nad tegelikult avalikult õigust räägivad. Nende ärihuvid nõuavad neilt valelikku PRi, et tekitada avalik surve alkoholipoliitika vastu," kirjutas Ossinovski.

Samas on tootjad vägagi täppi pannud, eksides vaid nö "riigi kasuks". Näiteks ennustasid nad juulis, et 2017. aastal jääb riigil alkoholiaktsiisi saamata kokku 48,9 miljonit eurot. Tegelikult jäi saamata 55 miljonit eurot.

Võib vaadata ka teistpidi - alkoholitootjad prognoosisid suvel, et riigil õnnestub 2017. aastal koguda 231,8 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Koguti 221,7 miljonit eurot. Ehk tootjad olid suvel liiga optimistlikud.

Tootjad ennustasid suvel ka seda, et 2018. aastal õnnestub koguda 223,1 miljonit eurot. Tuleb loota, et seekord eksivad nad teises suunas. Ja rängalt.

Moesõna "varumine"

Kui kunagi vaadati iga riigieelarvet eraldi, siis nüüd kasutatakse nn "pikka vaadet" - igal kevadel võetakse vastu nelja-aastane riigieelarve strateegia. Rahandusministeerium on ka omandanud võtte, kuidas vajadusel alalaekumisi selgitada, mida nüüd kasutab ka Ossinovski. "Aastasse 2016 nihkus 22 miljonit laekumist, mille rahandusministeerium prognoosis aastasse 2017, 6 miljonit laekus aastasse 2018. See tähendab, et 28 miljonit tegelikult riigile laekus, lihtsalt teises eelarveaastas," kirjutas ta oma seinal.

Tõsi on, et 2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi oodatust suurema varude soetamise tõttu rohkemgi, kui rahandusministeerium ootas. Täpsemalt 13,1 protsenti rohkem kui 2015. aastal ja 1,2 protsenti rohkem kui kavandatud, ehk 251 miljonit eurot. Aga kas toona teatas rahandusministeerium, et selle numbri üle ei maksa ülemäära uhke olla, kuna 2017. aastal laekub samavõrra vähem raha? Otse vastupidi. "Heameelt teeb ka see, et hoolimata mitme huvigrupi aktiivselt väljendatud kahtlustest laekusid prognoositult ka alkoholi- ja kütuseaktsiis, mille laekumist jälgisime väga hoolikalt kogu aasta vältel," ütles rahandusminister Sven Sester toona.