"Arutasime väga konkreetselt, teema on kasvavalt akuutne. Pangad ütlesid, mis on nende kartused. Riik mõistab, et probleem on väga suur ja ei tulene ainult kitsalt e-residentsusest, vaid on laiem," sõnas Lubi.

"Leppisime kokku, et Pangaliit saadab ühiselt ettepanekute nimekirja, kuidas riik saaks aidata. Täpsemalt on küsimus selles, kuidas pangad saaksid kontrollida isikute ja raha päritolu. Siin on riigil teatud võimalused jagada andmeid, millele pankadel seni puudub ligipääs," märkis asekantsler.

"Kuna aega oodata pole, saame selle nimekirja loodetavasti juba järgmisel nädalal," sõnas Lubi. Tema sõnul teeb siis ka riik omalt poolt kõik, et kiiresti reageerida ja vastutuleku kohti leida.

Turvalisust ohverdada ei tohi

"Kontroll peab säilima, küsimus on selles, et tegu on olnud pigem üksikjuhtumitega. Enamik soovib teha legaalset äri," märkis Lubi.

Tema sõnul pole Finantsinspektsiooni pankade pitsitamises süüdistada korrektne, kuna viimase mandaat on vaid juba olemasolevate normide täitmise kontrollimine.

"Finantsinspektsioon ei mõtle ise norme välja, ei tee neid karmimaks ega leebemaks. Peame vaatame, kas kuidagi on võimalik norme täita teisiti viisil, mis oleks kuluefektiivsem. Kuna ühiskond on kasvavalt nomaadlik, muutub see teema tulevikus ilmselt veelgi olulisemaks," sõnas asekantsler.

LHV on pankadest leebeim

Pankadest pole massilise sulgemisega kaasa läinud LHV. Panga juhatuse esimees Madis Toomsalu selgitas hiljuti Äripäevale, et nemad ei võta teistega võrreldes kindlasti suuremaid riske, aga proovivad kliendiga suheldes asjadest aru saada. "Meie ei ütle, et mitteresident on halb, see on liiga mustavalge," sõnas Toomsalu.

"LHVl on enim e-residentsuse kliente, tõenäoliselt on neil ka sellevõrra parem kogemus. LHV oli ka täna laua taga ja jagas infot teistele pankadele," märkis Lubi.

Vaja ka diplomaatiat

Endine Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et riik peaks rohkem keskenduma majandusdiplomaatiale. "On vaja luua lahendus, mida rahvusvahelised suurpangad tunnustaks ning siis see kokku leppida," sõnas ta.

Lubi tunnistas, et nö lobi tuleks teha senisest rohkem. "Erinevatel kohtumistel Eestist väljaspool, kus käivad ka Eesti ministrid, peame e-residentsusest kindlasti senisest rohkemgi rääkima," nentis ta.