Puht arvutuslikult võiks homme tõusta tanklates bensiini hind 1,359 eurole ja diisli hind 1,289 eurot liitrist, rääkis Alexela juhatuse liige Alan Vaht Ärilehele.

„Aga üks asi on arvutuslik hind, teine konkurentsioludes tegelik tanklahind,“ märkis ta.

Küsimusele, et kas kui muidu öeldakse, et null pole number kehtib kütusemaailmas põhimõttena, et ka üks pole kütuse hinna ees number, ütles ta, et Nestes toimunud eilne poolmuidu kütusemüük oli arvatavasti inimlik eksitus.

„Eks seda erinevatel konkurentidel ikka vahel juhtub,“ märkis ta. „Alexela müüs ka aastaid tagasi kogemata kütust 0,4-0,5 euroga.“

Veel enne hommikusööki vaatab kütuse hinda määrav inimene maailmaturu hindu ja konkurentide indikatsiooni ja määrab kiiresti tanklahinnad. Tööle sõites näeb ta konkurentide hindu ja siis korrigeerib jooksvalt hindu, rääkis ta.

„Enam pole hinnakujundus tanklatöötajate lisakohustus,“ märkis ta. „Tänapäeval on tööl eraldi hinnamäärajad.“

Kui Venemaa vastab mingil moel Süürias toimunule ning Saudi Araabia ja Iraani geopoliitilisi pingeid arvestades võib nafta hind visata 80 dollarile, rääkis rabajooksult tulnud mees. „Kui pinged lähevad väga üles võime me näha ka kolmekohalist nafta barrelihinda.“

„Kui ma õieti mäletan, siis USA president peab 12. mail taas igakuiselt otsustama, kas Iraani sanktsioonidest vabastus kehtib,“ ütles Vaht. „Sisuliselt on nüüd Iraan juba otsustamisel USA hädaolukordade ruumis.“

Ehk pole imestada kui USA kehtestab jälle Iraanile sanktsioonid ja siis on osa maailmaturule jõudvast naftast embargo all.

„Bensiini hind tanklates võiks tõusta 80 dollarilise naftahinna juures umbes seitse senti üle 1,359 eurose liitrihinna,“ arvutas ta. „Kuid see on arvutuslik asjade käik.“

Praegu maksab barrel musta kulda 73 dollarit barrelist.