Korrumpeerunud ettevõtja üles andnud mees: kui oleksin altkäemaksu andmisega kaasa läinud, töötaksin endiselt ehitusel või kannaksin karistust

Sel nädalal mõistis riigikohus korruptsioonis süüdi ettevõtja Teet Järveti, kes 2015. aastal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusel järelevalvet tegi. Ettevõtja küsis altkäemaksu summas 50 000 eurot ehitustöid teostanud ettevõtte juhilt Artur Fjodorovilt, kes aga info õiguskaitseorganitele edastas ning nendega kuriteo paljastamiseks koostööd tegi. Nüüd oma õigusbüroo rajanud Fjodorov ütleb kommentaaris, et kui antud juhul nõuti ehitusel temalt altkäemaksu, siis teisel objektilt oodati temalt althõlma tasu pakkumist.

Avaldame Fjodorovi kommentaari toimetatud kujul:
On selge, et mida rohkem korruptsioonist ning altkäemaksust räägitakse, mida rohkem selliseid kaasuseid päevavalgele tuleb, seda selgemaks saab inimestele tõsiasi, et tegemist on tõsise kriminaalkorras karistatava kuriteoga ning sellele vastu astumine on meie kõigi kohus.

Korruptsiooniga tegelemine on meie kõigi huvides ja mitte üksnes avalikus sektoris vaid samamoodi ka erasektoris.

Ma ei ole sellest varem rääkinud, kuid tunnistan, et just need 2015. aasta sündmused ajendasid mind rajama teistsuguse lähenemisega õigusbürood.
Kui Ida-Virumaa objektil nõuti minult 50 000 eurot altkäemaksu nö otse, siis teisel objektil oodati minult altkäemaksu pakkumist ning ligi pool miljonit eurot tasu teostatud tööde eest hoiti otsitud põhjuste valguses kinni alkäemaksu ootuses. Aga ma ei teinud seda.
Meie ehitusfirma [E&G OÜ] oli edukas - näiteks 2012. aastal saavutasime Tartu parima ettevõtte konkursil II koha. Ettevõttes töötas pea 30 spetsialisti, kes juhtisid ehitustöid ligi 100 riiklikus objektis ning käive ulatus mitmetesse miljonitesse.
Kuid paljude erinevate halbade asjaolude kokkulangemine, kaasaarvatud eelpool mainitud altkäemaksu juhtumid, avaldasid tugevat mõju ettevõtte likviidsusele ning sinnamaani edukalt toiminud ettevõttel tekkisid makseraskused.
Olukorra muutis pöördumatuks ühe inkassoettevõtte juhi otsus oma äri edendamise nimel minu vastu laimukampaaniat alustada. Selle vastu seista oli raske. Lõpuks viis see minu ehitusettevõtte pankrotti.
Siis käivitasin 2016 aastal projekti InkassoAbi, mille eesmärk oli aidata inkassofirmade ebaseaduslike võtete lõksu jäänud ohvreid, kes ei teadnud enda õigusi ega osanud end seetõttu ka kaitsta suurte inkassode eest.

Aasta hiljem olime edukad riigihankel ja sõlmisime justiitsministeeriumiga suuremahulise lepingu, mille raames avanes võimalus tasuta ning soodustingimustel õigusabile ligi 500 000 Eesti inimesel.

Tänaseks on saanud Eesti Õigusbüroost Eesti suurim õigusbüroo platvorm, millega on liitunud üle 30 juristi kes on tänaseks abistanud pea 10 000 inimest.

On väga suur hulk inimesi, kes vajavad õigusabi, kuid ei saa endale juristi palkamist lubada. Teiselt poolt on väga palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel ei ole piisavat hõivet. Eesti Õigusbüroo on loomas platvormi, kus need kaks gruppi kohtuvad ning tulemusest võidavad mõlemad pooled. Samuti käib meil pidev töö tehisintellekti kallal, kuivõrd teatud juriidilisi küsimusi on võimalik süsteemselt reaalse inimjõuta lahendada. Juba õige pea saabub hetk, kui toome päevavalgele kaasaegse õigusabi lahendused, mida saab sarnaselt Eestiga rakendada ka mujal riikides.

Tagasi vaadates ei oleks ma kunagi arvanud, et need sündmused mind siia toovad. Kui oleksin läinud kaasa altkäemaksu maksmise või andmisega, siis tegeleksin ilmselt endiselt ehitusega või kannaksin karistust kuriteo eest.

Ebavõrdsust ei tohi kannatada, sellele tuleb vastu astuda.