Eesti on juba mitu aastat positiivse sisserännu maa, tööealiste hulk aga väheneb

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess, kirjutab statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur statistika kvartalikirjas.

Eesti rahvaarv on viimastel aastatel suurenenud ja see on kõige olulisem muutus pärast taasiseseisvumist. Ajavahemikul 2000‒2015 vähenes rahvaarv 88 000 inimese võrra ehk 6,5%. See teeb keskmiseks aastaseks vähenemiseks 6000 inimest. Järgnenud kolme aasta jooksul suurenes rahvaarv 3000 inimese võrra, mis tähendab ligi 0,5% kasvu. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 319 000 inimest ehk rohkem kui neli aastat tagasi.

Tammur märgib, et riigi majandusele ja üldisele toimimisele mõtlevatele inimestele on kõige tähtsam näitaja nende kahe vanuserühma vahele jääv tööealiste vanuserühm ja selle muutumine. 15‒64-aastaste vanuserühma suurus on alates 1989. aastast vähenenud. 1990ndate alguses lahkus suur osa Nõukogude Liidu okupatsiooniga Eestisse toodud sõjaväelastest ja töölistest. Tööealise elanikkonna osatähtsus hakkas vähenema alles 2007. aastast, mil 1990ndate vähese sündimuse tõttu väikesearvulised aastakäigud jõudsid tööealiste hulka. Tööealiste osatähtsus oli 2006. aastal 68% ja on nüüd ehk 12 aastat hiljem 64%.

„Tööealiste arv on viimase kümne aastaga vähenenud 61 000 inimese võrra. Kui 2008. aastal vähenes see vaid 3000 inimese võrra, siis 2012. aastal ligi 10 000 võrra. 2012‒2014 oli keskmine aastane tööealiste arvu vähenemine 9000, kuid edasi on vähenemine aeglustunud ja viimaste aastate positiivse sisserände tagajärjel on tööealiste hulk kolme aasta (2015‒2017) keskmisena vähenenud umbes poole võrra ehk 4000 inimest aastas,“ märkis ta.