“Nagu näitas juba esimese kvartali majanduskasvu tempo aeglustumine 3,6 protsendile, oli möödunud aasta erakordselt kiire majanduskasv ootuspäraselt paljuski ajutise iseloomuga ja ei peegelda adekvaatselt kodanike elatustaseme tõusu,” märkis Palm. „Samas on kolm aastat kestnud rahvaarvu kasv juba märksa laiahaardelisem hinnang üldisele elukeskkonna kvaliteedile, millest vaid osa saab omistada heale majanduskasvule.“

Rahvaarvu kasv mõjutab positiivselt investeerimise kliimat, kuna tööjõud on oluline sisend investeerimise otsuste tegemisel.

Kümne aasta arvestuses on Eesti rahvaarv kahanenud 1,9 protsenti, kuid Soome oma kasvas 4,5 protsenti ja euroala 3,5 protsenti. Seevastu Lätis kahanes rahvaarv kümne aastaga 12 protsenti ja Leedus 14 protsenti.

Palm rääkis, et Eesti rahvaarvu kasv ületas mullu esmakordselt euroala keskmist kui ka Soome oma. Eestis kasvas rahvaarv 0,3 protsenti ja nii Soomes kui euroalal võrdselt 0,2 protsenti.

Rändsaldo üldkordaja ehk rändesaldo tuhande elaniku kohta aastas oli Eestis mullu +4 võrreldes euroala ja Soome +2,8 ja +2,4.

Eesti väljakutseks on muutuda üha atraktiivsemaks tööandjaks EL kvalifitseeritud kõrgepalgalisele tööjõule.

Eesti puhul on tähelepanuväärne, et sisseränne on kasvanud nüüd ka kõrgema elatustasemega riikidest.

Näiteks kui veel aastal 2016 oli Eesti rändesaldo ELiga 282 inimesega negatiivne, siis mullu pööras see 546-ga plussi. Soome rändas 2016. aastal 65 inimest rohkem kui Eestisse tuli, kuid läinud aastal tuli Eestisse 578 inimest rohkem kui siit sinna lahkus. Ukrainaga rändesaldo kasvas 524-lt inimeselt 612-le. Venemaalt rändas Eestisse 2016. aastal 416 inimeset rohkem kui vastassuunas, mullu vähenes sealt sisseränne 325 inimeseni. Aasiast sisseränne kasvas 308 inimeselt 394ni ja Aafrikast 74 inimeselt 103-ni. Suurbritanniaga 93 inimese miinus asendus 95 plussiga. Lätis tuli 2016. aastal sisse 52 inimest rohkem kui sinna läks ja mullu 76.

Luminori hinnagul aeglustub Eesti majanduskasv. Kui veel mullu kasvas Eesti majandus 4,9 protsenti, siis tänavu peaks majandus kasvama 3,5 protsenti, 2019. aastal 3,4 protsenti ja 2020. aastal 2,7 protsenti. Baltimaade majandused võivad olla teel uue kuldse ajastu suunas.