Paraku oli informatsioon tendentslikult kajastatud. Nii seisis raportis, et Eesti filiaal andis 2008. aastal 9,9 protsenti grupi kasumist ja 2011. aastal 10,7 protsenti kasumist. Eesti osa suur kasumist ei tulnud niivõrd siinsest suurest edust rahapesemisel või ilma, vaid grupi tasandil katastroofilisest tulemusest.

Raportis pole isegi püütud seletada konteksti, mistõttu maailma meedia haaras kinni kõnepunktist, et Danske Banki imepisikese Eesti filiaali kasum oli tohutu. Kuid miks see kasum oli suur? Või oli põhjus mujal?

Tegelikult oli selles vähe pistmist Eesti filiaaliga, kus võis toimuda hiiglaslik rahapesu. Nimelt Danske grupp liikus 2008. aastal kiirkäigul maksejõuetuse suunas. Võrreldes 2007. aastaga kukkus Danske Grupi kasum kaheksa korda 19,3 miljardilt Taani kroonilt 2,2 miljardi Taani kroonini ehk meie rahas 2,6 miljardilt eurolt 299 miljoni euroni.

Danske Banki Eesti filiaali kasum kasvas 2008. aastal jõudsalt 179%, ligi 30 miljoni euroni. Et Danske Grupis kasvas Eesti filiaali osa nii suureks ei tulnud ikkagi filiaali edukast aastast, vaid grupi erakordselt ebaõnnestunud aastast. Sellest raport vaikib.

Danske Bank kandis hapude laenude tõttu 2008. aastal maha üle 12 miljardi Taani krooni. Käimas oli Lehman Brothesi märgilise hävinguga finantskriis, mis lõi kõiki, kuid Danske Grupp sai eriti valusalt pihta, tegutsedes Taanis, Soomes ja buumiturgudel Iirimaal, Põhja-Iirimaal ja Balti riikides, mis muutusid majanduskriisis vaevlevateks majandusteks.

Kui Iirimaa poleks kõigi riigis tegutsevate pankade hoiuseid ja võlakirju (ka Danske Banki omi) täies mahus garanteerinud, mis tõi hiljem kaasa Iirimaa enda päästmise, oleks raha väljavool sealsest Danske harust ühes kinnisvarakrahhiga tagastiste väärtuse languse tõttu pannud panga eksistentsiaalsesse kriisi. Vahest polnud paslik tausta raportisse lisada ka seetõttu, et Danske Bank ei saanud iseseisvalt hakkama ja see pank päästeti Taani maksumaksjate rahaga.

Kuidas Danske Eesti filiaal sellise kasumkasvu saavutas on hea küsimus. Ehk ei provisjoneeritud halbu laene? Swedbanki kasum Eestis vähenes aastal 2008 20 protsenti ja SEB-l 62 protsenti.

Läheme aastasse 2009. Taani raportis on kirjas, et Eesti osa ei saa võrrelda grupi tulemuses. Jälle ei selgitata, miks ei saa. Nimelt võrreldes 2008. aasta ligi 30 miljoni eurose kasumi kõrvale ulatus panga kahjum Eestis 131 miljoni euroni. Grupi kasum kasvas samal ajal 299 miljonilt eurolt 639 miljoni euroni.

Raske oli 2009. aasta ka teistele pankadele Eestis. Swedbank langes Eestis 77 miljoni eurosesse kahjumisse ja SEB 91 miljoni eurosesse kahjumisse. Selles valguses on Danske Eesti 131 miljoni eurone kahjum hiiglaslik, ületades kahe siinse suurpanga kahjumit.

Suurim osakaal oli Danske Eesti filiaali grupi tulemustes aastal 2011, kui meie kohaliku filiaali panus grupi tulemusse oli 10,7 protsenti.

Võrreldes 2010. aastaga kahekordistus Eesti filiaali kasum 30,4 miljonilt eurolt 60,6 miljoni eurole. On see midagi erilist? Ei ole. Swedbanki kasum kasvas Eestis 87 protsenti 182,7 miljoni euroni ja SEB oma 89 protsendi võrra 98 miljoni euroni.

Kes aga 2011. aastal ei suutnud kasumit kasvatada oli Danske Grupp, kelle kasum kahanes aastaga 865 miljonilt eurolt 566 miljoni euroni. Et Eesti tulemus kasvas ja grupi oma kahanes, kasvas Eesti osa grupi tulemustes.

Kokkuvõtvalt teenis Swedbank Eestis aastatel 2008-2015 1,28 miljardit eurot maksueelset kasumit, SEB 409 miljonit eurot ja Danske Bank 155 miljonit eurot. Viimane number moodustas grupi ligi 8,3 miljardi eurosest kasumist 1,9 protsenti.