Ajujahi edukate retsept: sisu ja emotsionaalne seotus

Möödas on kaks inforohket päeva Ajujahi Top 100 pitch`il, mis jättis kandikule 30 parimat ideed ning pani mõtlema start-up'indusele kui mõtteviisile. Muuhulgas avastasin, et selle sõna taha koondub justkui kaks koolkonda.

Üks on seltskond, kes pole ühtegi ettevõtet ise kunagi alustanud ega seda protsessi ka üleliia lähedalt näinud. Nendele on start-up ennekõike mingi peen moodne sõna, mis tähendab ägedat kontorit, kuhu saab koeri kaasa võtta ning kus kindlasti saab VR-prillidega arvutimänge mängida.
Teine seltskond on aga need, kes päriselt teavad, et oma ettevõtte käimatõmbamine on üks lõputu pimeduses ekslemine (ja eksimine), milles ei ole midagi glamuurset. Nad on mõistnud, et ettevõtet mängida ei saa – edu nimel on vaja midagi ka päriselt ära teha.

Top 100 hulgas kirju seltskond

Oli hea meel näha, et enamik TOP 100 hulgas olid siiski teise koolkonna esindajad, ent ka nende seas joonistus välja väga erinevaid tüpaaže.

Mis neid iseloomustab? Peamine vahe on mõtteviisis, mida võiks kirjeldada järgmise näite kaudu. Oletame, et oled maal vanaemal külas ja ta palub tuua keldrist ühe purgi moosi. Ainus keldrit valgustav lambipirn on aga läbi läinud ja uut pole hetkel võtta. Teisisõnu, pead hakkama saama tundmatus pimedas keldris ning naasma sealt soovitud moosipurgiga.

Oli tiime, kes suutsid väga elavalt kirjeldada moosi tervislikke omadusi, konsistentsi, kasutusvõimalusi ning isegi valmistamisprotsessi (vaatamata sellele, et moos oli vanaema poolt juba suvel valmis keedetud). Kuidas pimedas õige purk üles leida, nad päriselt välja ei mõelnud, rääkimata reaalsest katsetamisest. Neid kuulates tundus, et vanaemal oleks targem uus moos keeta.

Oli ka meeskondi, kes võtsid vaevaks tee käsikaudu leida, et mõned purgid pimedast keldrist kaasa haarata – tõsi, mõni tuli moosi asemel tagasi marineeritud tomatitega, aga vähemalt said nad teada, millistel riiulitel moosi ei ole.

Oluliselt vähem oli tiime, kes läksid esimese sammuna vanaema juurde, küsisid täpsed juhised, kuidas õige purk ära tunda ja kus õige moos võiks asuda. Kuid mis kõige olulisem – küll mõne eksimuse järel, aga siiski, naasid nad viimaks õige moosiga.

Eriti suure kontrastina leidus paraku neidki, kes tulid uhkelt tagasi tühja purgiga – sest noh, küsiti ju purki.

Top 30 hulka pääsesid sisukad ideed

Nii saigi paljudele tiimidele saatuslikuks ennekõike ülesande mõtestamine – keskenduti vormilisele ning suurem eesmärk ehk sisu jäi tähelepanuta.

Seetõttu jäi 30 edasipääsenu seast välja palju rakenduste ideid, kus keskenduti äpile kui asjale iseeneses, ent milles puudus teenus, mis väärtust looks. Samuti on väljajäänute seas tooted, mis on mõttena küll väga ägedad, kuid mille turg oleks niivõrd väike, et sellega ei elaks meeskond üht talvegi üle.

Päris mitu kandidaati langes konkurentsist välja aga põhjusel, et žüriil ei olnud usku meeskonna toimimisse ja seeläbi nende suutlikkusse lubatut ellu viia.

Ühised väärtused ja emotsionaalne seotus loovad pinnase tippu jõudmiseks

TOP 30 pääsenute hulgas oli aga palju meeskondi, kes kandsid suuresti samu väärtuseid, mida ka Elisas oluliseks peame. Nad mõistsid oma sihtrühma probleemi ja soovisid siiralt seda lahendada – ende emotsionaalne seotus oma projektiga paistis nii nende silmadest kui ka kõlas igas öeldud sõnas. Nad olid enamasti leidnud endale meeskonna, kellega koos edasi minna ning tunnistasid adekvaatselt ka mõne kompetentsi puudumist.

Oskus hinnata saadud tagasisidet, tunnistada eksimusi ja õppetunde ning valmisolek programmi edenedes oma idee kallal edasi töötada on need omadused, mis TOP 30 meeskondi ühendavad.
Nüüd, kus parimad ideed ja tiimid on välja valitud, jään huviga nende edasisi samme ootama. Loodan väga, et nad saavutavad hea klapi oma mentoritega – edu saadab neid, kes ei õpi mitte ainult enese, vaid ka teiste vigadest. Ajujahi programm annab selleks suurepärase võimaluse.

Samamoodi julgustan seekord kõrvale jäänud meeskondi – žürii tagasisidet tasub kuulda võtta ja oma idee kallal edasi töötada. Säilitades usku oma ideesse, võib paljudest ideedest asja saada. Start-up'indus ongi eelkõige hoiak ja mõtteviis, mis tuleb kasuks kui tahes suurtele või väikestele ettevõtjatele. Näha taolist mõtteviisi kahe päeva jooksul niivõrd tihedas kontsentratsioonis oli väga inspireeriv.