Eesti start-up ettevõtluse seadusraamistiku head ja vead

Viimase aastakümne jooksul on järk-järgult suurenenud Eesti tuntus iduettevõtete kasvualana. Samas ei ole jäänud tähelepanuta, et Eesti ärikeskkond on alustavale ettevõttele nii mõnegi koha pealt paindumatu.

Ühe olulisema probleemina on nähtud, et Eesti äriseadustik ei arvesta rahvusvahelise start-up ettevõtluse praktikaga. Samuti on välja toodud muid probleeme alates kõrgetest tööjõumaksudest kuni elamislubade saamise keerukuseni, mis muudavad Eesti ettevõtluskeskkonna vähem atraktiivseks kui traditsioonilised start-up jurisdiktsioonid (nt Inglismaa/Wales, Iirimaa või Delaware).

Sellest tulenevalt on Eesti start-up ettevõtlust puudutavat õiguskeskkonda hakatud viimaste aastate jooksul täiustama. 2015. aastal jõustusid äriseadustiku muudatused, mille eesmärgiks oli lahendada iduettevõtete tegevusega seoses praktikas ilmnenud probleeme. Muudatustega loodi osaühingu vormis tegutsevatele start-up ettevõtetele (valdav osa Eesti iduettevõtetest on osaühingud) senisest paindlikumad võimalused kapitali suurendamiseks (sh väljastada mugavamalt konverteeritavaid laene ja optsioone, rakendada osade märkimise regulatsiooni ning anda juhtkonnale õigus kapitali suurendada raha kiirema kaasamise eesmärgil). Samuti leevendati oma osade omandamist reguleerivaid piiranguid, mis soodustab asutajate osade tagasiostmist, kui asutaja ei panusta enam ettevõtte tegevusse. Lisaks on nüüd võimalik välja lasta eri liiki osasid, mis annab investoritele parema võimaluse oma investeeringut kaitsta osalusega seotud eriõiguste kaudu. Samuti lihtsustati nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõudeid (nt võib nõukogu nüüd koosolekuid pidada konverentskõne vormis, Skype’i või muu sidevahendi kaudu).

Äriseadustiku puudujääkide järel on olulise probleemina Eesti start-up ärikeskkonna jaoks nähtud kõrgeid makse. Eelkõige peetakse silmas kõrgeid tööjõukulusid, eriti sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, mida iduettevõte peab täies mahus hakkama tasuma kohe alates tegevuse alustamisest. Kuna tegevuse algfaasis iduettevõte üldjuhul tulu ei teeni ja arendustegevuseks kaasatakse raha välistelt investoritelt, jookseb praegu märkimisväärne osa kapitalina sisse tulnud investeeringust kohe uuesti ettevõttest välja maksude katteks. Võrreldes äriseadustikuga pole selle valdkonna kaasajastamiseks start-up ettevõtlust silmas pidades aga veel samme astutud. Teiste start-up jurisdiktsioonide eeskujul on lahendusena välja pakutud, et mõneks aastaks võiks alustavale ettevõttele anda maksupuhkust. Samas võiks ka kaaluda, kas ettevõtluse soodustamiseks oleks Eesti maksukeskkonda vaja veelgi jõulisemalt muuta. Näiteks Läti eeskujul, kus on läbi viidud mitu olulist reformi ettevõtluskeskkonna parandamiseks, sh mikroettevõtluse toetamiseks teatud maksusoodustuste andmise läbi.

Ühe murekohana start-up ettevõtluse jaoks nähakse veel seda, kuidas soodustada parimate oskuste ja kogemustega inimeste töötamist ja ettevõtlusega tegelemist Eestis sõltumata kodakondsusest. Kehtiv välismaalaste seadus näeb ette tippspetsialistina töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel sellised kriteeriumid, mida start-up ettevõttel ei ole lihtne täita (nt Eestisse investeeritud kapital vähemalt 65 000 eurot, müügitulu vähemalt 200 000 eurot aastas). Praegu on väljatöötamisel seaduseelnõu, millega plaanitakse lihtsustada elamislubade töötamiseks andmist Eesti majandusarengu huvides perspektiivsete start-up ettevõtete asutajatele ja töötajatele. Siiani aga ei ole lahendust leidnud praktikas suuri probleeme tekitav asjaolu, et väärtpaberikonto avamine (vajalik osa omandamiseks ilma tehingu notariaalse tõestamiseta ja osaniku Eesti väärtpaberite keskregistris peetavasse osanike nimekirja lisamiseks) mitteresidendile on väga keeruline ja pikk protsess. Kõige ekstreemsematel juhtudel selle avamiseni välismaine investor ei jõuagi, mistõttu tuleb loobuda oma investeeringust Eestisse. Selle protsessi lihtsustamiseks on Eesti Pangaliidus praegu kaalumisel lahendused, mis lihtsustaksid investoritel Eestis tegutsemist.

Eesti iduettevõtlust puudutaval õiguskeskkonnal on veel arenguruumi, kuni see võiks tegelikkuses hakata konkureerima traditsiooniliste start-up jurisdiktsioonidega. Praeguseks tehtud muudatused on küll siinset ärikeskkonda iduettevõtte asutajatele ja töötajatele, samuti investoritele, oluliselt atraktiivsemaks muutnud, kuid suuremaks edasiminekuks oleks vaja jõulisemaid lahendusi, sh nii põhjalik maksureform, välismaiste investorite, asutajate ja töötajate Eestis tegutsemise lihtsustamine kui ka täiesti uue ja kaasaegse äriseadustiku väljatöötamine.

Autorid:
Advokaadibüroo COBALT panganduse ja finantseerimise valdkonna partner Kristel Raidla-Talur
Advokaadibüroo COBALT advokaat Greete-Kristiine Kuru